Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti põllumees kasvatab kõikuva kvaliteediga, kuid kallist teravilja

    Statistikaameti esialgsetel andmetel oli saagiaastal 2004/2005 teravilja toodang Eestis 608 000 tonni.
    Lisaks imporditi samal perioodil 167 000 tonni teravilja. Viimastel aastatel on pidevalt tõusnud Eesti teraviljaga isevarustatuse tase, saagiaastal 2004/2005 oli see 90% piires. Teistel Balti riikidel on isevarustatuse tase olnud valdavalt üle 100%. Siit ka asjaolu, et Eesti teravilja sisseveo suurimateks kaubanduspartneriteks on Läti ja Leedu. Positiivne on, et üldine teravilja kasvupind Eestis, mis viimastel aastatel on olnud suhteliselt muutumatu, 2005. aastal võrreldes eelmise aastaga siiski suurenes 9%.
    Vähesel määral 2005. aastal teravilja ka eksporditi, samas oli ekspordipartnerite ring lai - Hispaania, Balti riigid, Venemaa, Poola, Kasahstan, Usbekistan. Eksporditud teravilja kogus oli 25 000 tonni, olles 48% suurem kui 2004. aastal.
    Teravilja tarbimise osas eelneva perioodiga võrreldes erilisi muutusi toimunud ei ole. Perioodil 2000-2005 tervikuna olid suurimad kõikumised loomasööda valdkonnas. See valdkond moodustab Eesti siseturu nõudlusest ligikaudu 65%.
    Mitmed Eesti teravilja töötlevatest ettevõtetest on väliskapitali omanduses või osalusega. Välisinvesteeringute lähteriigiks on Saksamaa (jahu tootmine), Soome (valmis loomasööda, leiva- ja pagaritoodete tootmine), Rootsi (valmis loomasööda tootmine).
    Teravilja ja teraviljasaadusi töötleva tööstuse ettevõtetele - jahu ja tangainete, loomasöötade ning leiva, pagari ja muude jahust toodete tootjatele - on probleemiks kohaliku tooraine suhteliselt kõrge hind ja kõikuv kvaliteet, mis sunnib kasutama suuremas koguses stabiilsema kvaliteediga importteravilja. Kodumaised veskid suudaksid olemasoleva tootmisvõimsuse juures katta Eesti aastase jahu ja tangainete vajaduse. Samas oli aga märkimisväärne osa Eesti 2005. aasta teraviljasaagist ebasoodsatest ilmastikuoludest tulenenud kehva kvaliteedi tõttu inimtoiduks kõlbmatu. Seetõttu on Eesti turul suhteliselt rohkem omakasvatatud söödavilja ja vähem toiduvilja. Eesti teravili, mis ei sobi toiduteravilja kokkuostvatele firmadele, on tooraineks Eesti piiritusetööstusele.
    2004. aastal toodeti Eestis 66 800 tonni jahu ja tangaineid, 81 800 tonni leiba ja teisi pagaritooteid ning 207 300 tonni valmis loomasöötasid. Leiva- ja saiatoodete tootmine näitab languse tendentsi võrreldes eelneva perioodiga. Üheks põhjuseks on nõudluse vähenemine - leiva ja saia tarbimine on viimastel aastatel vähenenud.
    Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel jaguneb eestlaste toitumisharjumustele vastavalt rukki- ja nisutarbimine umbes pooleks, kuid viimastel aastatel on märgata rukkileiva osatähtsuse vähenemist. Teraviljatoodete tarbimise kogus Eestis on inimese kohta alla 100 kg aastas, teistest ELi maadest on sama väikesed tarbijad Iirimaa ja Rootsi. Statistikaameti andmetel tarbis üks leibkonna liige 2004. aastal keskmiselt 26,4 kg leiba, 19,1 kg saia, 10,9 kg tangaineid ja 5,8 kg makarone.
    Autor: Ülle Kallas
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.