Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlane eelistab toidulauale kodumaal võrsunud põllusaadusi

    Toiduainetetööstused suhtuvad kodumaise tooraine olulisusse kahetiselt. Ühed peavad seda oluliseks tarbijat mõjutavaks teguriks ostuotsuse tegemisel, teised hindavad seda vähemtähtsaks.
    Kolmandikku kohalikust pagaritoodete turust valdav Leibur nimetab enda toimimispõhimõtteks just asjaolu, et toorainet ostetakse võimalikult palju Eestist. Leiburi tegevdirektor Ants Promann peab oluliseks välja kujunenud pikaajalist koostööd Eesti paremate põllumajandustootjatega. Leiburi põhitooraine - rukkijahu - tuleb kõik Eestist. Nisujahu ostetakse osaliselt sisse Lätist.
    "Eestist ostame kogu oma punase ja valge linnase, pärmi, suhkru, taimeõli, linnasesiirupi, mitmesugused seemned ja kaerahelbed. Otse Eesti talumeestelt ostame köömned ja riivitud porgandi," räägib Promann.
    Promanni sõnul peab ettevõte kandma hoolt ka selle eest, et kasutatav tooraine oleks GMO-vaba. Imporditava tooraine sisseveokvoodid ja aktsiis Leiburit Promanni sõnul ei mõjuta, kuna kõik partnerid asuvad Euroopa Liidus.
    Promann ei usu, et ainult tooraine päritolu tarbijale otsustava tähtsusega on.
    "Kuna Eesti oma geograafilise asendi tõttu ei ole soodne kõikide meile vajalike toorainete kasvatamiseks, siis on loomulik, et see, mida Eestis ei kasvatata, ostetakse sisse sealt, kus kasvuks on parimad tingimused," räägib Promann.
    Lõunamaa päikeses küpsenud päevalilleseemned on Promanni arvates samuti parema maitsega. Lisaks teadmisele, et leib on küpsetatud Eesti rukkist, peab Ants Promann tarbija jaoks väga oluliseks leiva värskust ja maitset.
    Tallinna lähistel Jüris tegutseva ASi Uvic tootevalikus leiab sadakond nimetust. Ettevõtte toorainest peamine osa tuleb väljastpoolt Eestit. Imporditav tooraine pärineb Poolast, Belgiast, Itaaliast, Venemaalt ja Lätist.
    Tooraine importimisel Uvic erilisi ebamugavusi ega takistusi ei näe ning tooraine hankimise põhjuseks väljastpoolt Eestit peab ettevõte esiteks sama tooraine kõrget hinda Eestis ning teiseks asjaolu, et osa tooraineid ei ole Eestist lihtsalt piisavas koguses saada.
    Eestis maksab liha palju rohkem kui näiteks Poolas. Samuti on Eestis kasvatatud sibul Lätist imporditavast oluliselt kallim, selgitatakse Uvicist. Siiski peab ettevõte kodumaise päritoluga toorainet tarbija jaoks väga oluliseks ning seetõttu on lähiplaanides ka oma sealiha toorainebaasi soetamine Eestis.
    Ka kodumaised piimatoodete tootjad peavad kohalikku kvaliteetset toorainet eelistatuimaks.
    Piimanduskontserni Tere ostudirektori Ivo Lätti sõnul tuleb ettevõtte põhitooraine - toorpiim - 100% Eestist. Tooraine impordi põhjuseks on Lätti sõnul reeglina see, et Eestis vastav tooraine puudub.
    Kvaliteetset ja kodumaist toorainet peab esmatähtsaks ka Valio Eesti, kinnitatakse ettevõttest.
    Paljassaare Kalatööstuse juhatuse esimehe Mauno Leppiku sõnul tuleb nende ettevõtte toodangu kalatoore peaaegu kogu ulatuses väljastpoolt sisse osta. Leppiku kinnitusel kasutatakse ka Eesti kalurite püütud kilu ja räime, aga selle osakaal jääb alla ühe protsendi kogu toormest.
    Tooraine importimise peamiseks põhjuseks nimetab Leppik kodumaise tooraine puudumise, kuna Balti meres ei ela tursalisi. Paljassaare Kalatööstuse peamine toore on just valgelihalised väherasvased tursalised.
    Teine põhjus on Leppiku sõnul tooraine hind. Näiteks Eestis püütud ahven ja koha, mida saaks kasutada, on kallid. Tähtsuselt kolmandaks põhjuseks ütleb Leppik olevat Eesti vetest püütud kala niru kvaliteedi.
    "Balti mere kilu ja räim on väikesed, püügihooaeg lühike ning kala kvaliteet halveneb oluliselt juba lühikese seismise ning transportimise jooksul," räägib Leppik.
    Kuigi ettevõte impordib kala ka euroliidu välistest kolmandatest riikidest, siis lisaks tolli- ja veterinaarprotseduuridele Leppik olulisi ebamugavusi selles ei näe. Olulisemaks takistuseks peab ta impordi ettemakstava käibemaksu külmutamist ning Euroopa Liidu kehtestatud väljaveokvoote, mille täitumisel tuleb hakata tasuma tollimakse.
    Saku Õlletehase ostujuhi Ave Salupuu sõnul hangib ettevõte olulisema osa toorainest Taanist ja Saksamaalt. Kodumaise tooraine osakaal Saku Õlletehases on umbes kolm protsenti ning selle moodustab piiritus ja kuigipalju ka vein. Aktsiisimäärad ettevõtet tooraine importimisel oluliselt ei mõjuta ning peamine importimise põhjus on ostujuhi hinnangul kodumaise tooraine puudumine.
    Statistikaameti andmetel imporditi 2005. aastal Eestisse põllumajandussaadusi peamiselt Soomest, Leedust, Saksamaalt, Lätist ja Hollandist.
    Põhilised impordiartiklid väärtuse järgi olid liha ja söödavad rupskid, piiritusjoogid, kalad ja vähilaadsed, naturaalne kohv ja kohviasendajad, suhkur, viinamarjaveinid ning šokolaad jm kakaod sisaldavad tooted.
    Statistikaametil pole eraldi andmeid selle kohta, kui palju imporditavatest põllumajandussaadustest kasutatakse toiduainetööstustes tootmiseks, kui palju toodangust läheb otse müüki ja kui palju veetakse piiri taha.
    Statistikaameti pressiesindaja Anu Otsa sõnul on toiduainetööstused niigi koormatud ning neilt veel eraldi statistikat tooraine päritolu kohta nõuda oleks selge liig.
    Autor: Mereli Kivi
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.