Savisaar jagaks ülelaekuva raha raudteele

Nii tuli eilses Äripäeva kolumnis majandusminister Edgar Savisaar välja ideega kulutada eelarve ülejääk raudtee tagasiostuks. "Praegu on raudtee tagasisaamiseks sobiv aeg, sest meil on vaja otsustada, mida teha eelarvesse täiendavalt laekunud rahaga," kirjutas Savisaar. Tema arvates oleks selle raha osaline kasutamine raudtee tagasiostuks kõige ratsionaalsem ja stabilisatsioonifondi paigutamine kõige kahjulikum valik, arvestades intressimäärasid ja inflatsiooni taset. Raudtee tagasiostmine on sees ka Keskerakonna ja Rahvaliidu hiljutises koostööleppes.

Peaminister Andrus Ansip pidas raudtee teema käsitlemist lisaeelarve kontekstis meelevaldseks, kuid jäi endiselt oma seisukoha juurde, et raudtee ostu puhul saab määravaks hind. "Ükskõik mis hinnaga raudteed kindlasti tagasi ei osteta," ütles Ansip ja lisas, et teemat arutatakse neljapäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel.

Rahandusminister Aivar Sõerdi selgitusel oleks raudtee aktsiate tagasiostmise puhul tegu klassikalise finantseerimistehinguga, mis ei avalda mõju eelarve tasakaalule, sest riik soetaks aktsiate näol finantsvara.

Endise rahandusministri Taavi Veskimägi sõnul on Edgar Savisaar seni rääkinud raudtee natsionaliseerimisest, mitte tagasiostmisest. "Me oleme põhimõtteliselt raudtee riigistamise vastu. Mis puutub Eesti Raudtee aktsiate ostmisse riigi poolt, siis seda võimalust oleme pakkunud," rääkis Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees, kuid kahtles, kas tänane Venemaa ja transiidisektori huvidest läbipõimunud valitsus suudaks Eesti Raudtee aktsionärina tänasest tõhusamalt Eesti riigi huve kaitsta.

Baltic Rail Service'ile (BRS) kuulub 66 protsenti firmast ja väidetavalt pakkus riik talvel aktsiate eest 2,2 miljardit krooni. Eile ei soovinud majandusministeerium hinna suhtes spekuleerida ja teatas, et esmalt on vaja kabineti põhimõttelist otsust.

BRSi nõukogu liikme Jüri Käoga eile vestelda ei õnnestunud.

Rahandusministeeriumi eelmise nädala prognoosi kohaselt on riigieelarve ülejäägiks oodata 6,4 miljardit krooni. Toona soovitas Eesti Panga president Andres Lipstok, et riigieelarve ülejääk võiks olla 2 protsenti SKPst ehk 4 miljardi krooni ringis.

Eelarveläbirääkimiste käigus on võimalike lisaeelarvest rahastatavate kuludena juttu olnud näiteks Tallinna ülikoolide ühiselamute renoveerimisest, samuti päästetöötajate ja politseinike palgalisast.

Kavatseme tõenäoliselt algust teha ka Viru Vangla ehitusega, samuti soetada merereostuse avastamise ja likvideerimisega seotud tehnikat ja teha algust biomeetriliste passide arendusprojektiga. Arutatud on ka Eesti riigi saatkondade soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike summade üle. Valitsus kaalub ka Tallinna-Tartu maantee ehitusele ja operatiivraadiosidevõrgu ehitusega alustamisele lisaeelarvest raha eraldamist.