Tipptasemel piimatootja võib ka ääremaal edukalt ära elada

Artikkel

- Uudised
- Ain Alvela
- 29. august 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tipptasemel piimatootja võib ka ääremaal edukalt ära elada
Põlva Agro on maakonna suurim põllumajandusettevõte, mis spetsialiseerunud piimatootmisele. Selle juhataja Kalev Kreegipuu sõnul võiks ettevõte veelgi laieneda, ent arengule seab piiri kvaliteetse põllumaa nappus. Firmal on kasutada 2300 hektarit maad, sellest veerand on oma maa, ülejäänut renditakse. Põlva Agro lautades on kokku 1165 lüpsilehma ja üle tuhande noorveise.
Firma lehmad on erakordselt hea piimaanniga. Tänavu loodab Kalev Kreegipuu saada aasta lõpuks lehma kohta 11 000 kg piima, kogutoodanguks planeeritakse 12 000 tonni. Selline kogus ajab küll lõhki kehtestatud tootmiskvoodi, mis on 11 430 tonni, ent tänavu ja ilmselt mitte veel ka järgmisel aastal kvoodi ületamise eest trahve ei määrata. Seda põhjusel, et euroliidu poolt Eestile kehtestatud piimakvooti pole veel täis saadud.
"Silo ja heina teeme ise, ka teraviljadest kasutame põhiliselt oma otra ja nisu. Sisse tuleb osta soja- ja rapsikooki ning teramaisi, kusjuures söödaostmine ongi meie kuludes kõige suurem artikkel," räägib Kreegipuu.
"Meie käive ei kasvanud mitte niivõrd toetuste arvel, vaid tänu sellele, et piima hind tõusis pärast ELiga liitumist tublisti," iseloomustab ta. "Näiteks eelmisel aastal oli toetuste osa ärituludest vaid 6,4% ja võin öelda, et me ei häviks, kui neid üldse ei oleks. Samas tuleks suur osa investeeringutest edasi lükata."
Põlva Agro müüb kogu oma piimatoodangu Laeva põllumajandusühistu kaudu Võru Juustule. Eestis toodetakse päevas 1700-1800 tonni toorpiima, umbes 300 tonni sellest läheb tööstustele just Laeva ühistu.
Kalev Kreegipuu rõhutab, et 2004. ja 2005. aasta olid mitmes mõttes erandlikud aastad ja edaspidi põllumeestel enam nii hästi ei lähe.
Tulupool tõusis hüppeliselt, nüüd hakkavad kulud järele tulema, selgitab Kreegipuu. Oma osa mängivad siin ka surve palkade tõusule, väetiste ja kütuse kallinemine, piimahinna langus.
"Eesti toetused, võrreldes näiteks Soome ja teiste Euroopa riikidega, on kolm korda väiksemad. Tegemist on hektaripõhiste toetustega ja kui meie põllumees saab keskmiselt 1500-2000 kr/ha, siis näiteks Saksamaal on põllutoetused 6500-7000 kr/ha,"
tõdeb Kreegipuu. "Toetuste selline määratlemine tuleneb meie euroliiduga liitumise lepingust. Aga kuigi praegu räägitakse, et suured ettevõtted "söövad" eurotoetused ära, siis päris nii see siiski ei ole. Näiteks töötaja kohta või toodangu ühiku kohta saavad väiksemad firmad rohkem toetust."
Ebavõrdne toetuste jaotamine ELis on Kreegipuu hinnangul ka põhjus, miks Eestisse sisseveetav toidukraam on kohalikust hinna poolest odavam.
Hetkel kuum