Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äripäev toetab Edgar Savisaare ettepanekut
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar soovib suunata selle aasta riigieelarve ülelaekumise raudtee tagasiostuks.
Äripäeva toimetus nõustub Savisaarega selles mõttes, et raudtee tagasiost on tõepoolest parem ettepanek, kui riigieelarve ülejääk niisama laiali jaotada.
Tegelikult reageeris Edgar Savisaar Äripäeva juhtkirjalisele üleskutsele teha riigieelarve ülejäägile ideekonkurss ("Teeme võistupakkumise ülejäägi kulutamiseks", Äripäev, 23.08). Ja laekunud on täiesti tuumakas mõte. Konkretiseerime seda omalt poolt.
Riik peaks tagasi ostma üksnes raudtee infrastruktuuri, mitte kaubavedude teenuse pakkumise. Infrastruktuuri all mõtleme relsse, liipreid, mullet, semafore. Kaubavedu jääks seniste operaatorite kätte, kellest suurim on praegune Eesti Raudtee. (Kui praegu kahte kolmandikku Eesti Raudteest omav Baltic Rail Service soovib Eesti Raudtee kui kaubamärgi endale jätta, siis soovitame Savisaarel mitte protsessida, nimes pole ju küsimus.) Reisijatevedu on niikuinii Edelaraudtee, Elektriraudtee ja Go Groupi käes, seega kauba- ja reisijateveos oluliselt midagi ei muutuks, mis lihtsustaks ostu-müügi toimingut.
Vaid infrastruktuuri tagasiostmine tuleb riigile odavam. Siin on veel üks oluline nüanss. Praegu omab riik ühte kolmandikku Eesti Raudteest, järelikult ka ühte kolmandikku selle kaubavedudest. Kui riik ostab ainult infrastruktuuri välja, loobudes kaubaveo opereerimisest, siis saab BRS praeguse Eesti Raudtee kaubaveo kõik endale. Ja see õigus maksab ka midagi: selle arvel peab infrastruktuuri tagasiostu hind madalam olema.
Riigile kuuluv raudtee infrastruktuur võimaldaks kaasata Euroopa Liidu fondide abiraha, mida praegune staatus ei luba ja mis on tegelikult tõsine miinus. Samuti kaob poliitiline oht, et peaaegu kogu raudtee võib libiseda Severstali kätte ehk vene kapitali mõjusfääri.
Infrastruktuuri ja vedude opereerimise lahutamine teineteisest on samuti õige põhimõte, sest siis on kõik operaatorid võrdsetes konkurentsitingimustes. Tänane Eesti Raudtee kui põhiline vedaja on kõigele vaatamata eelisseisus ja see on tinginud teistelt operaatoritelt kaebusi.
Võib ka nii võtta, et kui maanteed, Eesti-sisesed vee- ja õhuteed kuuluvad riigile, miks peaks raudteega teistmoodi olema.
Ilmselt BRS raudtee tükeldamist ei soovi - nende trump ongi infrastruktuur. Kui BRS tahab müüa tervikuna, siis võiks samuti osta, sest riik saab operaatorteenuse tulevikus müüa, näiteks börsile viies.
Tagasiostmise vastu räägib asjaolu, et riik sai raudteed müües täpselt miljard krooni, kuid tagasiostmiseks kulub kindlasti rohkem. Seega toimiks riik justkui risti vastupidi: müüs odavalt, ostab kallilt tagasi. Ent BRS on raudteesse üksjagu investeerinud, mistõttu on see paremas olukorras kui erastamise ajal. Samuti on saanud riik Eesti Raudteest korralikke dividende - see näitab, raudteest on saanud korralikult toimiv ettevõte. Seega ei osta riik tagasi seda objekti, mille omal ajal müüs, vaid ka sellele lisandunud väärtust.