Kiirmenetlus kiirendab kohtu tööd

Aleksander Vares 31. august 2006, 00:00

Aasta alguses jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikust leiame uue hagita menetluse liigi - maksekäsu kiirmenetluse, mille juurutamise eesmärgiks oli muuta esimese astme tsiviilkohtumenetlus kodanikusõbralikumaks.

Natukene rohkem kui pool aastat hiljem saab tõdeda, et maksekäsu kiirmenetlus toimib ja pakub reaalse võimaluse ilma suuremate kuludeta nõuda sisse väiksemaid võlgasid kohtu kaudu. Maksekäsu kiirmenetlus kiirendab juba praegu oluliselt ka kohtute tööd.

Kiirmenetlus annab võlausaldajale võimaluse nõuda sisse võlgnevus, mis ei ületa 100 000 krooni. See piirmäär kehtib 2010. aasta 1. jaanuarini.

Kogu protsess näeb välja järgmine. Võlausaldaja täidab maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis kujutab endast täitmisele kuuluvate lahtritega blanketti. Kohus saadab võlgnikule makseettepaneku ja juhul, kui võlgnik ei tasu makseettepanekus nimetatud summat ega esita õigeaegselt vastuväidet, teeb kohus määruse maksekäsu summa sissenõudmise kohta.

Nimetatud määrusega on võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Juhul kui võlgnik esitab vastuväite, jätkub vaidlus kohtus üldkorras.

Kohtu koostatud makseettepanek mõjub võlgnikule tõhusamalt kui mis iganes saldokinnitus, inkassofirma pretensioon või muu kirjalik teade võlgnevuse kohta. Paraku ei ole aga maksekäsu kiirmenetlus veel leidnud laialdast levikut äriühingute seas, kellel tuleb pidevalt tegeleda väiksemate võlgnevuste sissenõudmisega juhuklientidelt. Endiselt eelistatakse suuremate võlgnevuste kogumist eemärgiga pöörduda hagimenetluse korras kohtusse või kasutatakse inkassofirmade teenust.

Oluline ja tähtis on äramärkida, et oodata on maksekäsu menetluse laienemist piiriüleseks Euroopa maksekäsu menetluse direktiivi vastuvõtmise näol. Eelnõu kohaselt hakkaks Euroopa Liidus kehtima lihtsustatud kord piiriüleste rahaliste nõuete sissenõudmiseks. Direktiivi vastuvõtmisega tekiks Eesti füüsilistel ja juriidilistel isikutel võimalus nõuda sisse võlgnevusi teistes ELi liikmesriikides elavatelt või asuvatelt isikutelt.

Maksekäsu kiirmenetluse asjas avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1% vaidlustatavalt summalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni. Näiteks hagimenetluses kuuluks 50 000krooniselt nõudelt riigilõivuna tasumisele 2750 krooni, samas kui maksekäsu kiirmenetluses 50 000kroonise nõude pealt tuleb tasuda vaid 500 krooni riigilõivu. Hinnanguliselt sarnases proportsioonis on maksekäsu kiirmenetluses väiksemad ka õigusabi kulud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 16:13
    Otsi:

    Ava täpsem otsing