Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Söeterminali avamine venis aasta
Söeterminali territooriumil toimunud infopäev tõi kokku kümneid inimesi - nii äripartnereid Tallinna Sadamast ja Eesti Raudteest kui ka tolmuprobleemide käes vaevelnud kohalikke elanikke ja keskkonnaspetsialiste.
"Oleme justkui avamas söeterminali, mis on olnud töös juba peaaegu aasta," ütles ürituse mõtte välja Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand, kelle sõnul on see sadama suuremaid projekte, mis viis arengu Muuga sadama idaossa. Sadam on koos Coal Terminaliga investeerinud projekti ligikaudu 1,5 miljardit krooni, alguses olnud probleeme pidas Kaljurand kasvuraskusteks.
"Praeguseks oleme ümber laadinud 3,5 miljonit tonni sütt," kirjeldas söeterminali omanikfirma Coal Terminal ASi juhatuse liige Jelena Põder tehtut ning lisas, et lähiajal on neil plaanis investeerida raudteeharu laiendusse 40 miljonit krooni, mis suurendab terminali läbilaskevõimet kuni 5,5 miljoni tonnini aastas. Põder selgitas, et neil on sõlmitud viieaastane garanteeritud mahuga leping Krutrade AGga, mis kevadel omandas 45 protsenti ettevõttest.
Venemaalt liigub süsi ligi 4500 kilomeetrit Muuga sadamasse ja sealt edasi Euroopasse. "Me ei osta ega müü, vaid toome söe Narvast Muuga sadamasse ja laadime ümber," selgitas Põder.
Ettevõtte tegevjuhi Igor Fadini kinnitusel söeterminalil laevade laadimiskiiruse ja teenindavate laevade tonnaaži poolest Läänemere ääres võrdväärseid konkurente ei ole. Terminal suudab laevu laadida kiirusel 2000 tonni tunnis.
Oma partnerit kiitis ka Eesti Raudtee juhatuse liige Raivo Vare, öeldes, et tegemist on läbimurdega Eesti transiidis ajal, mil naftasektori võimalused on ammendumas. "Transiidi mõttes on söe ja nafta erinevus vaid selles, et üks on tahke," rõõmustas Vare kaubavoogude jätkumise üle.
Keskkonnaspetsialistid sõna ei võtnud, kuid nentisid, et tegelik katseaeg saabub sügisel ja talvel, mil selgub, kas seadmed ka tegelikult töötavad.
"Kõik on ilus ja kena," tunnustas kohalik elanik Jaak Tamtik tehtut ja ütles, et viimati jõudis tolm nendeni juulis. Ta ütles, et on püstitatud küll monitooringujaam, kuid selle tulemusi keegi ei analüüsi.
Mullu juuli lõpus tegevus- ja saasteloata tööd alustanud söeterminali peale hakkasid möödunud sügisel saabuma kaebused Jõelähtme külade elanikelt, kelle vara kattus musta tolmuga. Selle aasta mais parandas söeterminal niisutussüsteeme ja investeeris täiendavalt keskkonnakaitsesse. "See objekt siin on Jõelähtme vallale olnud suur probleem," ütles ka vallavanem Andrus Umboja, kuid lisas, et kevadest on koostöö terminaliga muutunud konstruktiivsemaks ning terminal on täitnud kõik valla nõudmised.
Samas on sellest ajast üleval ka kriminaalasi, mis peaks lähiajal jõudma kohtusse.
ASi Coal Terminal suuromanikud on Transgroup Invest ja Austria firma Krutrade AG. Transgroup Invest kuulub omakorda Loksalt pärit 29aastasele Maksim Liksutovile ja 39aastasele Sergei Glinkale.