Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toomas läks Leedu turule

    22. augustil ostis Toomas 15000 TEO aktsiat hinnaga 2,15 litti tükk. Leedu fikseeritud sideoperaator jäi talle silma tegelikult juba 2003. aasta alguses, mil ta ka telekomifirma oma investeerimisrubriigis ära mainis. Paraku jäi toona 0,9 liti tasemel liikunud aktsia ostmata.
    Kuid ega praegugi ei tundu aktsia investor Toomase jaoks kallis. Talle imponeerib telekomifirma stabiliseerunud käibe kasv, väga hea EBITDA (tegevuskasum enne põhivara kulumit) kasumlikkus ning amortisatsioonikulude vähenemine, mis lubab lõpuks näidata ka suuremat puhaskasuminumbrit. See aitab loodetavasti tõsta normaalsele tasemele ka omakapitali tootluse. Need on aga asjad, mis jäävad investoritele esmajoones silma.
    Lisaks sellele on aktsia pikaajaline liikumisgraafik selline, mis lubab tõusu ja telekomifirma pakub praegusel hinnatasemel tugevat 7,4protsendist dividenditootlust.
    TEO atraktiivsust tõstab mõningal määral ka võimalus, et TeliaSonera võib ettevõtte kunagi ära osta. 1998. aastal, kui TeliaSonerale kuuluv Amber Teleholding Leedu Telekomis enamusosaluse ostis, maksis ta aktsia eest umbes 3,3 litti.
    Eesti Telekomi ostupakkumiste osas on TeliaSonera olnud küll kitsi, kuid seetõttu on kohalik telekomifirma ka endiselt börsil. Arvata võib, et ka TEO olemasolevad aktsionärid on nõus aktsepteerima praegusest turuhinnast vaid märksa kõrgemat pakkumishinda.
    TEO tulude vedajana näeb Toomas internetitulude kasvu ja miks mitte mõne aasta pärast ka digiTVd.
    25. augustil märkis Toomas oma 90 Tallinki märkimisõiguse eest Tallinki aktsiaid.
    Kuna Toomasel on Tallinki aktsiaid kõigest mõnekümne tuhande krooni eest, jõudis tal ettevõte koos oma märkimisõigustega juba ära ununeda. Kuna üks töökaaslane tuletas talle seda meelde, ei jäänud tal muud üle, kui aktsiaemissioonist osa võtta. Märkimissumma oli tühine, ulatudes koos pangatasudega 5000 kroonini.
    Tallink on üks firma, mis ei käi eriti kokku Toomase investeerimispõhimõtetega. Laevanduskontserni aktsiaid ostis ta eelkõige seepärast, et saada aktsiate esmaemissioonist (IPO) kogemus kätte. Paraku on kogemus olnud negatiivne.
    Toomas arutles, et kuna Tallinki investeering on väike, siis võib ju veidi veel riskida. Pärast Silja ja Superfasti laevade ostu muutub ettevõte kordades praegusest suuremaks ja investorite silmis ehk ka atraktiivsemaks. Turu haaramine lubab Tallinkil ehk ka paremini hindu dikteerida, kulusid kokku hoida ja võib-olla ka kasumit tõsta.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.