Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubanduspindade nappus Tallinnas süveneb
Eesti viimase aja kiire majanduskasv on veelgi süvendanud kvaliteetsete kaubanduspindade nappust Tallinnas.
Täna äri alustaval kaupmehel on järjest keerulisem leida head asukohta ja klientide meelitamiseks tuleb pigem püüda leida teisi võimalusi.
Kuna Tallinnas puuduvad ostutänavad, on parimad kaubanduspinnad koondunud kaubanduskeskustesse. Kõik peamised Tallinna kaubanduskeskused on valminud mitu aastat tagasi ja neis on tavaliselt juba välja kujunenud lojaalsed rentnikud ning küllaltki pikk "ootelist" potentsiaalsetest rendihuvilistest.
Selline soodne olukord lubab üürileandjatel olla paindumatu nii rendi hinna kui ka rendilepingu tingimuste osas. Rendihinna tõus on jäänud siiski mõõdukatesse piiridesse, kuivõrd kaubanduskeskused pole huvitatud rentnike liiga sagedasest vahetumisest. Viimase aastaga võib näiteks Tallinna äärelinna kaubanduskeskustes täheldada keskmise rendihinna tõusu ca 3-5 protsenti. Suure nõudluse tõttu saavad kaubanduskeskused oma äranägemise järgi dikteerida ka rendilepingu tingimusi, rentnikul on siin tavaliselt vähe sõnaõigust. Rendileandjate selline käitumine on mõistetav ja põhjendatud, sest soovijatest on järjekord ukse taga ning rendileandja kohustus on samuti enda huvide eest seista.
Kolmandaks võib järjest enam märgata, et kaubanduskeskused eelistavad tuntud kaubamärke, millega samasse ketti kuuluvaid kauplusi on Eestis rohkem. Eelkõige seetõttu on ka tekkinud olukord, kus paljud kaubanduskeskused on ühte nägu. Arusaadavatel põhjustel usaldatakse tuntud ja ennast juba tõestanud brände rohkem, omanäolistel uutel brändidel on aga järjest raskem leida alustamiseks head pinda.
Tallinna kaubanduspindade nappus on siiski mõnevõrra paranemas seoses mitmete uute ehitistega, kuhu on samuti planeeritud võimalikud pinnad - näiteks foorumimaja või Postimaja ja sadama vaheline ala.
Kahjuks eelistavad üürileandjad ka siin, sarnaselt kaubanduskeskustega, teatud-tuntud brände, mis garanteerivad omanikule püsivad sissetulekud. Uusehitistes on ka alustaval kaupmehel veidi paremad võimalused üürileandjaga kokkuleppele jõuda. Lisaks sooviavalduse sisse andmisele võib aga tekkida vajadus rendileandjale põhjendada, millega tegeletakse, millised on eesmärgid jne.
Äri alustaval kaubandusettevõttel on Tallinnas kiirelt head pinda leida väga vähetõenäoline. Sobiliku pinna otsimisele oleks otstarbekas planeerida vähemalt pool aastat või teha järeleandmisi pinna asukohas - otsida eraldiseisvaid väiksemaid pindu.
Viimane võib tähendada ka väiksemaid püsikulusid, mis omakorda lubavad näiteks suurendada kulutusi turundusele. Kui olla oma kaubas kindel, ei pea olema tingimata heal pinnal. Järjest enam alustavaid kauplusi ka kasutab sellist taktikat.
Autor: Ingrid Mitt