Koostöös valminud kaunis koduaed

Altmetsa elurajooni tagaservas, Käärametsa tee lõpus asuvad paarismajad olid ühed esimesed, mis siinse asumi hoonetest kolm aastat tagasi valmis said. Selle kolme aastaga on paarismaja ühes pooles elavad Toomas Rehepapp ja Pille Raid ning teise poole omanikud Riin ja Jaak Raie suutnud maja juurde kuuluvast maatükist vormida pilkupüüdva aia.

"Kokku on aiapinda 1600 ruutmeetrit," selgitab Pille Rehepapp. "Kohe alguses sai koos naabritega otsustatud, et seda krunti me aia ega hekiga poolitama ei hakka, siis jäänuks kummalegi selline kitsas siiluke maad, millest midagi korralikku olnuks raske vormida."

Aga just head naabritevahelist koostööd ja ühist aianägemust kiites ongi Rehepapi arvates tänase tulemuseni jõutud. "Suuremad kujundusotsused on sündinud siis, kui kaks pere kohvilaua taga kokku saavad ning ühiselt asju arutavad," räägib ta. "Nii on paika saanud aia põhikujundid, rajatiste ning puuderühmade paigutus. See, milliseid taimi ja kooslusi kumbki oma poolel kasutab, on muidugi ikka perenaiste maitse-eelistustes kinni."

Kui naabrite poolel võib leida pisut suuremaid ja ümaramaid vorme, siis Riin Raie sõnul meeldivad talle rohkem kõiksugu kõrrelised. "Tänavune talv oli aiapidajale parajaks katsumuseks, sest nii mõnedki vaeva ja hoolt saanud istikud ja kaunid kõrrelised osutusid kevade tulles elututeks," kurvastab ta. Selle eest kuum suvi pole taimedele häda teinud, pideva hoolitsuse ja kastmise toel pakatab aed endiselt rohelusest.

Aia keskosa ehib kivide ja taimedaga kujundatud küngas. "Tegelikult sai see alguse peenrast," meenutab Raie. "Aga see peenar kuidagi ei sobinud ja nii me katsetasime ning proovisime, mille tulemusena sündiski see suure puujuurika ümber ja peale kuhjatud mäekene. Kuigi sai hoolikalt sealset aluspinda kinni tambitud, on küngas siiski ajapikku madalamaks vajunud."

Mõlemale poole küngast jääb väikese purskkaevuga basseinike, mis on valgustatud ka ööpimeduses. "Algselt oli meil kavas ka künka tipult algav ja basseini suubuv väike ojake rajada, kuid pump osutus liialt nõrgaks ning vooluhulk kesiseks. Nii jätsime selle idee tulevasteks aastateks teostada," selgitab Raie.

Aia tagaossa on kujundatud kaheks hargnev, kividest laotud kamina- ja grillimiskoht. "Kumbki pere tõi oma poole kivid ise kohale ja ladus ka müüritise," lausub Raie. "Kui meie pool on laotud põhiliselt põllukividest, siis naabrite kivid on pereisa toonud Lihulast. Nad on rohkem sellised kivifriigid, kellele meeldib kokku koguda omanäolise kuju ja mustriga kive."

Nii mitmedki aiakaunistused on avastatud ja kokku korjatud erinevate rattamatkade käigus. Nii võib kaminanurgas näha vanale vankrirattapaarile paigutatud lauakest ja istumisalust, pesukünasse pesitsema pandud ürdiaeda või siis puit- ning savianumates kasvurõõmu nautivaid lilli-taimi.

"Kõik selline vana on loomulikult kaunis ning südamelähedane, kuid sellega üle pingutada ka ei saa," arvab Raie. "Siin tuleb endale aru anda, et see, mis sobib maakodu ümbrust kaunistama, ei sobitu mitte alati moodsa linnakodu aiakeelde. Tuleb usaldada oma nägemust, mitte pimesi järgida seda, mida kujundusajakirjade klantspiltidelt leida võib."

Raie tunnistab ka seda, et aed kujuneb koos aiaomanikuga läbi aastate ning tegevust leidub seal alati. "Tänavu pole ma tegelenud mitte niivõrd aiakujundusega, vaid pigem ümberistutusega," selgitab ta. "Alles kolmandal aastal hakkab paika saama taimede sobiv asukoht. Ning siis ei jää muud üle, kui tuleb võtta labidas, kaevata puu või põõsas oma vanast asukohast välja ning istuda ümber uude ja sobivamasse paika."

Seda, et kauni aiaruumi kujunemisel on oluline kõigi pereliikmete koostöö, nendivad mõlemad perenaised. "Eks meie Pillega ole need ideede generaatorid, pereisad on need, kes kõik need kavandid ka teoks peavad tegema," lisab Raie. "Aga ega siis mehed meil viletsakesed pole, neile on antud lahtised käed ja kõigi töödega saavad nad hästi hakkama. Välist abi aiakujunduse ja kavatise teostamisel pole meil tarvis läinud."

Neid kive, mis Käärametsa tee koduaeda kokku on toodud, on ikka paras hulk. Riin Raie sõnul läks kiviveo nahka ka suurelt osalt eelmise auto veermikuosa.

"Teenindusse minnes ei saanud töömehed kuidagi aru, mis nii hirmsasti neid pukse ja vedrusid kulutab, ning pärisid ikka, et mis tööd ma selle autoga teen. Aga eks ma sellega ju aiakujundamiseks vajalikke kive vedasin."

Riin Raie sõnul on huvi aias nokitsemise vastu tal juba lapsepõlvekodust peale. "Siis kui pere aastaid tagasi tegi otsuse Tartust Tallinna kolida, oli üheks kindlaks uue kodu valiku kriteeriumiks, et seal peab ka aeda olema," selgitab ta.

Riin Raie sõnul veedavad mõlemad paarismaja pered üksjagu oma ajast aias. Mitte seal pidevalt tööd tehes, vaid ka puhates.

"Pärast pikka tööpäeva ma kohe tunnen, et pean koju aeda saama. See aitab väsimusest üle ja rahustab," lisab ta.

"Hoonete valmimisel meenutas majaümbrus rohkem sood kui aeda. Madal turbane maa vetrus jalgade all ning aia tagaosas laiutas selline paras kraater," meenutab Riin Raie. Seetõttu tuli aeda vedada ka hulgaliselt täitepinnast.

"Eks me siis kutsusimegi hulga tuttavaid kokku, andsime neile kärud kätte ning korraldasime korralikud kruusaveotalgud." Ühisüritusel nähti tublisti vaeva, aga see vaev tasus end tänase kauni aia näol kindlasti ära.

See on moodne ja linnalik, tänapäevase kujundusega kahepereaed. On valgust ja avarust, taimeilu ja veevulinat.

Ükski Eesti aed ei näi läbi saavat kivideta, aga kive võib alati julgesti kasutada, sest need annavad killustikupeenras taimedele jõulist täiendust.

Meeldivaks aktsendiks on kividest grillplats ja kamin. Hubases ümbruses püüab pilku nii mõnigi nutikas pisividin. Aiamaastikku saaks aja jooksul täiendada näiteks ka varju pakkuvate puude või pergolatega, mis lisaksid aiaruumi intiimsust ja vajalikke sopikesi.

Kõigil, kes jagavad aeda kaaselanikega, on kasulik õhutada ka teised fantaasiareisile oma isiklikku unistuste-aeda.

Fotod: Indrek Susi