Observeri juhid ostsid ettevõtte Rootsi omanikelt välja

"Meie jaoks olid nad ainus tõsine konkurent," kommenteeris Observeri lahkumist siinselt meediaseireturult OÜ ETA Uudistetalituse juht Sven-Erik Heinsoo. "Nende suurim viga oli Skandinaavia mudeli siia istutamine - Eesti turg arenes kiiremini ja siin tegutsemiseks peab olema paindlikum ning innovatiivsem."

Samas jääb Heinsoo arvates veidi kahtlaseks, miks ikkagi rootslased siinset kahjumis firmat kinni ei pannud, nagu Lätis, vaid selle maha müüsid. Õigemini, kahtlaseks jääb summa, mille eest sellises kehvas seisus ettevõte omanikku vahetaks.

"Veerand miljonit krooni kahjumit, ma ei näe ühtki panka, kes sellises seisus firma äraostmiseks laenu tahaks anda," ütles Heinsoo. "Ma arvan, et tegemist on kokkuleppega, mis võimaldas rootslastel väljuda ning koondamistasud maksmata jätta."

Heinsoo sõnul kasvab monitooringuturg praegu väga kiiresti ning turu maht peaks selle aasta lõpuks ulatuma ca 15 miljoni kroonini. "Meie loodame sellest 40-45% haarata," lubas Heinsoo.

"Me näeme siin suurt potentsiaali, soovisime jätkata," kommenteeris üks kahest uuest omanikust, ettevõtte senine Eesti-poolne juhataja Annika Lepp eile oma värsket ostu. "Eelmine omanik keskendus suurtele turgudele."

Observer Eesti teenis tunamullu 2,6miljonilise käibe juures veerand miljonit kahjumit, eelmise majandusaasta aruannet eile veel äriregistris nähtaval ei olnud. Lepp selgitas, et ettevõttes on praegu väga segased ajad ja ta ei saa kahjuks vastata, aga ilmselt oli ka mullu kahjum. "Kohapealset juhtimist ei olnud (Observer Eesti OÜ oli allutatud Soome kontorile - toim.), nüüd on juhid-omanikud kohal," selgitas Lepp ebaedu tagamaid. Teine uus võrdne omanik on senine müügijuht Ahti Kaskpeit.

Kogu turu kohta arvas Lepp, et 15miljoniline hinnang on üsna optimistlik arvamus, aga lisas samas, et nende eesmärk on sellest üle 60 protsendi võtta. Aga alles järgmisel aastal. "Kindlasti mitte sel aastal, aga järgmisest aastast täie rauaga tööle," lisas Lepp.

Kahtlustustele, et rootslased lahkusid Eestist koondamistasu maksmata ning sisuliselt kinkisid firma senistele juhtidele, vastas Lepp: "Ei, mingit raha pidime ikka andma." Samas ei olnud summa Lepa sõnul märkimisväärselt suur - see jäi alla miljoni krooni. Küsimusele, miks rootslased ettevõttele oma nime alles jätsid, vastas Lepp: "Nad tahtsid, et neil oleks hea koostööpartner olemas."