Selver tungib Läti turule

"Läti turul on veel ruumi küll, muidu ei oleks sellist otsust tulnud," kommenteeris naaberriigi jaekaubandusturu poole pilgu pööranud Selveri juhataja Ain Taube, kes mastaapidest ja avatavate Selverite arvust praegu veel rääkima ei soostunud. "Täpsemalt räägime Läti plaanidest hiljem ehk siis jaanuari alguses," ütles ta.

Selveri omanikfirma Tallinna Kaubamaja on Jüri Käo ning tema äripartneritele kuuluva firma NG Investeeringud seni parim investeering. Kui kümme aastat tagasi maksis Käo firma Tallinna Kaubamaja suurosaluse eest mõnikümmend miljonit krooni, siis tänaseks on Kaubamaja turuväärtus kasvanud 3,3 miljardile kroonile. Tallinna Kaubamaja on Käole just viimastel aastatel dividendidena toonud kümneid miljoneid kroone. Käo ise firma Lätti laienemist kommenteerida ei soovinud, suunates küsimused äripartner Andres Järvingule.

"Venemaa suunas on muidugi ahvatlus suurem, aga Balti turg on muutunud ühtseks, mistõttu hankijad ootavad meilt just laienemist lõuna poole," ütles A-Selveri nõukogu esimees Järving, kes kinnitas ka asjaolu, et Tallinna Kaubamaja on NG Investeeringutele viimasel kahel aastal tõepoolest kõige rohkem tulu toonud.

Taube avaldas aga lootust, et lätlased võtavad Eesti ettevõtte kauplused hästi vastu, naabrite külma hoiakusse Eesti firmade suhtes ta ei usu. "Tegelikult on ju Lätis tegutsemas päris palju Eesti jaekaubandusettevõtteid ja neil läheb Läti turul üldiselt hästi. Selles mõttes ei ole see kartus (külm hoiak Selverite suhtes - toim.) eriti põhjendatud," arvas Taube.

A-Selveril on laienemiseks kolm teed - kas võetakse üle juba Lätis tegutsev kett, rajatakse see päris nullist nagu Eestis või kasutatakse nende kahe kombinatsiooni.

Ülevõtmine tähendab kiire ja suure rahasüsti vajadust, ise arendamine aga nõuab palju aega ja hakkab tulemusi andma hiljem ja samm-sammult. Küsimusele, mil viisil talitatakse ja kust vajalik ressurss võetakse, Ain Taube vastata ei soovinud. "Sõltub võimalustest," ütles ta.

"Ettevõte võib Läti turule sisenemiseks vajalikke maatükke osta ise või teha seda koostöös mõne kinnisvaraarendajaga. See võib ka selgitada, miks oodatakse täiendava informatsiooni andmisega 2007. aasta jaanuarini. Teine võimalus on muidugi olemasoleva supermarketite keti ostmine," arutles Hansabank Marketsi analüütik Pavel Lupandin.

Järving tõi asja rohkem selgust. "Loodame teha kaupa ühe kohaliku ketiga," sõnas ta ja lisas samas, et firmaga on juba ühendust võtnud ka Läti kinnisvaraarendajad.

Taube ei välistanud kauges tulevikus ka teistele turgudele minemist. "Täna on otsus selline, et lähme Läti jaekaubandusturule. Meil ei ole mingeid kindlaid plaane suure idanaabri või näiteks ka Leedu turul, kuid välistada ei saa seda kunagi," rääkis Taube.

Praegu kuulub Selverite ketti 21 müügikohta üle Eesti. See number suureneb aga üsna pea, sest juba 2007. aasta veebruaris ja märtsis avatakse uued kauplused Tartus ja Jõgeval. Samuti vaadatakse teiste Eesti linnade poole.

"Me tahaksime kaupluse avada Narva linnas, ka Tallinna peaks tulema üks Selver juurde, tegutseme Haapsalu suunal, Pärnus on olemas kinnistu, kus tahaksime järgmisel aastal kaupluse avada," loetles kasvuvõimalusi Eestis A-Selveri juht Ain Taube.

Uued müügipinnad toovad kaasa ka tööjõuvajaduse, mille lahendamine on viimastel aastatel raskemaks muutunud.

"Ütleme nii, et kui mõni aasta tagasi oli meil ukse taga töölesoovijate järjekord, siis täna peame me ise tegema tööd, et töötajaid leida," sõnas Taube.

Lätis on konkurents jaeturul väga tugev, kuid valdkonnal on veel arenemisruumi. Jaekaubandus on väga dünaamiline ning inimeste ostujõud kasvab.

Vaba majandusega riigis on igal firmal võimalus oma äri alustada.

Meie keti jaoks on iga uus konkurent väljakutse, mis paneb meid üha paremini tegutsema. Kuid lõpuks on kliendid need, kes tiheda konkurentsi tingimustes kõige rohkem võidavad.

Läti turul on Selveril kindlasti veel võimalusi, kuid konkurentsivaba see asi seal ka ei ole. Sisuliselt laiendab A-Selver oma koduturu definitsiooni, mis on iseenesest täitsa loomulik. Samas ei ole nad ka Eestis oma laienemist katki jätnud.

Aktsia atraktiivsuse kasvamine sõltub sellest, kas Tallinna Kaubamaja suudab Selveri laienemisega aktsionäride vara kasvatada või mitte.

Me eeldame, et Kaubamaja juhtkond ei tegele aktsionäride vara kahandamisega, see ei ole nende eesmärk. Nende eesmärk on väärtust kasvatada ja me arvame, et see neil ka õnnestub.

Raske öelda, kuidas lätlased Selveri vastu võtavad, selle määrab lõppkokkuvõttes ikkagi hind.

Sarnane näide võiks olla leedukate tulek Eestisse T-M arketite näol - eestlased vaatasid sellele esmapilgul võib-olla kahtlevalt. Aga kui suudetakse konkurentsivõimelisi hindu näidata, siis saab see määravaks.

Ma ei usu, et nad läheksid välisturgudelt üritama liiga suurt ampsu korraga, step-by-step oleks nende puhul loogiline.