Millal ikkagi käive maksustatakse?

Maksu- ja tolliamet täpsustab Olavi Kärsna poolt Äripäevas esitatud väiteid käibemaksu kohustuse tekkimise ajast. Kõige olulisem on teada, et käibemaksuseaduse (KMS) kohaselt tekib käibemaksu kohustus sellest hetkest, kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Samuti soovitab maksu- ja tolliamet ettevõtjatel hinnata oma ettevõtte majandustegevust ja end õigeaegselt käibemaksu kohustuslaseks registreerida.

KMSi järgi (N 19 lõige 1) tekib isikul maksukohustuslasena registreerimise kohustus päevast, mil maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni. Samas võib isik esitada avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud. Reeglina ettevõtjad seda võimalust ka kasutavad ning seetõttu registreerimise kuupäeva määratlemisel probleeme ei teki.

Kohustusliku registreerimise korral on registreerimise päevaks KMSi N 20 lõikest 3 tulenevalt registreerimiskohustuse tekkimise kuupäev ehk siis päev, mil käive ületab 250 000 krooni suurust piirmäära. Vabatahtliku registreerimise korral registreeritakse maksukohustuslane kas avalduse saamise või avaldaja soovil avalduses märgitud hilisema kuupäeva seisuga.

Mõlemal juhul peab isik KMSi N 24 lõikes 1 sätestatu kohaselt alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sh lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu ja seda olenemata tehingute järjekorrast või suurusest. Seega on eksitav Olavi Kärsna artiklis toodud väide, et kui käibeks nimetatav sündmus leidis aset ajal, mil aastase käibe kogumaht ei olnud veel ületanud 250 000 krooni piiri ja ettevõtja ei olnud ennast ka vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerinud, siis selle eest ei tohi ettevõtja kliendilt käibemaksu küsida. See väide ei vasta käibemaksuseaduses sätestatule.

KMSi N 11 lõikes 1 sätestatu kohaselt tekib käive või loetakse teenus saaduks päeval, mil toimus kas kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse eest osaline või täielik maksmine (olenevalt sellest, mis neist toimus varem).

Käibe tekkimise hetke määratlemine ei ole seotud arve väljastamisega. Sellest tulenevalt tuleb kõikide tehingute puhul, mil käibe tekkimise aeg KMSi N 11 lõike 1 kohaselt satub maksukohustuslasena registreerimise päevale, juba käituda maksukohustuslasena.

Seega ei ole õige ka artiklis toodud järeldus, et alla 250 000 kroonise kogukäibe ajal tehtud tehingu eest käibemaksu sisse kasseerida ei ole lubatud. Kui isik on ennast registreerinud maksukohustuslasena, ei sõltu käibe maksustamine enam sellest, kas kogukäive on alla või üle 250 000 krooni. Vastasel juhul ei tekikski vabatahtlikult registreerunutel käibe maksustamise kohustust juhul, kui nende käive jääb alla 250 000 krooni. Kui isik on teinud tehinguid ka enne maksukohustuslasena registreerimist, siis enne registreerimist tekkinud käibe osas tal üldjuhul maksukohustus puudub.

Kuna käibe tekkimise aluseid on mitu, on KMSi N 11 lõikes 5 sätestatud põhimõte, et enne maksukohustuslasena registreerimist tekkinud käive kuulub maksustamisele üksnes juhul, kui kaup lähetatakse ostjale või tehakse talle kättesaadavaks või teenus osutatakse maksukohustuslase kohustuste kehtimise ajal.

Seega, kui ettemaks tehakse enne maksukohustuslasena registreerimist ja kaup lähetatakse või teenus osutatakse pärast registreerimist, tekib maksukohustuslasel kohustus tasuda vastavalt käibelt (sh ka ettemaksu summalt) käibemaksu.

Kui aga kaup on lähetatud või teenus osutatud enne registreerimist, siis maksustatavat käivet ei teki, vaatamata sellele, et teenuse eest osaline või täielik maksmine toimub pärast maksukohustuslasena registreerimist.

Autor: Lea Kruus