Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Head positsiooni tasub hoida
Spekulatiivsest ja kiirest tulust veelgi kasulikum on positiivse nägemuse korral aktsiat hoida.
Tallinna Kaubamaja aktsiat ostsin spekulatiivsetel kaalutlustel enne juunikuist fondiemissiooni, mille tagajärjel aktsiate arv muutus kuus korda suuremaks, aga mis tähtsam - seetõttu muutus ka ühe aktsia hind kuus korda väiksemaks. Minu lühikeses investeerimismälus hakkasid seepeale helisema varem kuuldud emissioonikellukesed. Mäletan näiteks Kalevi aktsiat, mis pärast hinnanumbri kolmekordset vähenemist emissioonijärgselt raketina kõrgustesse kihutas. Investorite käitumismuster on ajas samasugune, seepärast lootsin ka siit psühholoogilistest teguritest ajendatuna Kaubamaja aktsia hinna üles rühkimist. Väiksem hind tekitab ju hoolimata samavõrra väiksemast kogusest ikkagi tunde, et kaup saadakse soodsamalt kätte. Peale selle toetas otsust ka dividendivõimalus.
Niisiis jälgisin aktsiat maikuus äärmiselt hoolikalt, lootes ära tabada selle kõige madalama hinna. Selle aasta 19. mail kirjutasin oma mõttevaramusse: "Eile pakuti Kaubamaja 310 krooniga, aga paraku ei julenud osta, nüüd tundub, et tegin valesti, vaevalt enne seitsmendat paremat pakkumist tuleb. Usun, et peale emissiooni sõidab hind üles. Lõhnab iseenesest mõningase spekulatiivse tulu järele." Seitsmes juuni oligi viimane päev vana ja numbriliselt suurema hinnaga aktsiat osta. Õnneks eksisin ja keegi hea inimene müüs mulle mai lõpus Tallinna Kaubamaja aktsiat 301 krooniga. Aitäh!
Seljatagune tundus kindel ja kuna ma aktsia langemiseks põhjuseid ei näinud ka pikemas ajahorisondis ettevõtte tulemusi soosiva kasvava tarbimise tõttu, siis panin oma nägemuse järgi suhteliselt riskivabasse tehingusse tavapäraselt rohkem raha.
Mul oli õigus! Aktsia hind kerkis! Esialgu küll suuremate põhjusteta, lihtsalt psühholoogiliste ja emotsionaalsete tegurite najal. Sel hetkel said minus aga kahjuks võitu juba varem esile kerkinud arusaamad - tegutsesin varblase ja tuvi mentaliteedi järgi ning müüsin kontol oleva osa aktsiatest teisel emissioonijärgsel päeval pea 17% kasumiga ehk 58,7 krooni eest maha (minu aktsiate soetushind emissioonijärgses mõistes oli 301/6 ehk 50,2 krooni). Kuna uued aktsiad kanti kontole alles mitu päeva hiljem, oli mul vahepeal aega asjade üle rahulikult järele mõelda. Selle tulemusena leidsin, et kohene tulu realiseerimine ei olnud siiski kõige õigem ja jätsin oma uued aktsiad heade tulemuste ootuses seisma. Astusin oma arenemisprotsessis uue sammu - ehedast spekulandist sai investorikalduvustega spekulant.
Ja siis läkski lahti! Juulis tulid A-Selveri teise kvartali majandustulemused, mis minu nägemust jaekaubandusturu õitsengu kohta kinnitasid, augusti alguses teatas aga terve Tallinna Kaubamaja kontsern teise kvartali kolmekordsest kasumikasvust!
Aktsia tegi üha kõrgemaid kaari. Samuti mõjus aktsiale päris hästi septembri alguses avaldatud teade Selveri keti Lätti laienemise kohta. Need sündmused on minu allesjäänud aktsiate väärtust praeguse seisuga kasvatanud veidi üle 60%.
Täna olen andnud Kaubamaja aktsiale enese jaoks hoiusoovituse - juurde ostma ei kipu, müüa ka ei taha, sest näen sel aktsial lähitulevikus veel mõningast kasvuruumi.