Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mööblitootja saatuslikud sidemed vene äriga
Nagu paljud hakkajad noored mehed, otsis ka Andrus Kaarma 1990ndate alguses oma teed eraettevõtlusesse. Toona 25aastase Andruse mõtteid vallutasid kaks võlusõna - mööbel ja Venemaa. Tema toonaste Vene partnerite nimed ei ütle eesti lugejaile suurt midagi. Kui üldse, siis on ehk vähesed kokku puutunud Alexandre ehk Aleksandr Nikoraga, kes Eestis kohe ka kanda kinnitas. Kaarma äriidee oli lihtne: tema laseb väikeses töökojas mööblit valmistada ja partnerid üritavad selle Venemaal maha müüa. Ning nagu peagi selgus, oli ideel jumet. Kamee nime all toodetud pehme mööbli realiseerimiseks Venemaal tekkis terve müügivõrk, mis lõpuks koguni Vladivostokina välja ulatus. Tootmine aina paisus, nii et Kamee tõusis 1998. aastaks üheks suuremaks pehme mööbli tootjaks Eestis (ka tänane liider Neiser jäi Kameele siis alla). Kuni saabus Vene kriis, mis Kaarma firmal jalad alt lõi.
Kriisist alates algas lõputu kombineerimine, mis, nagu mitmed temaga kokku puutunud inimesed usuvad, lõppes sel esmaspäeval traagilise finaaliga. Üksteise järel vajusid võlarappa sellised firmad nagu Kamee, Kamee KP, Kamee Köök, Kamee Mööbel, Punavari, Pilverünk. Ei aidanud ka Vene suhete spetsialistina tuntud Krediidipanga tulek investorite ringi. Ning kõike seda kroonis Kamee Mööbli omanikfirma, ASi Punavari pankrot, mis 2000. aastal välja kuulutati. Esitatud nõuete kogusumma küündis üle 34 miljoni krooni.
"Kui suurima võlausaldaja Optiva Panga (tänase Sampo - toim) pandiga tagatud nõue välja arvata, siis jäid kõik teised oma rahast ilma. Kaasa arvatud maksuamet," meenutab Punavarju pankrotihaldur Peeter Sepper. "Mingi ime läbi saavutas aga Kaarma kokkuleppe pangaga ning Kamee ja Punavarju käsutuses olnud tootmine läks uuele ringile. Kriminaalasja sellepärast ei tulnudki, et pangaga kokkuleppele jõuti. Ja ega pankrotiprotsessi käigus ka midagi kriminaalset ei ilmnenud. Segadus oli küll suur. Näiteks üks aktsionäridest kadus suure mööblikoormaga Venemaale ja sinna ta kadunuks jäigi. Teine kihutas Porshega mööda linna ringi."
Sepper viitab siin korra juba mainitud Nikorale, kellel oli elav huvi autode ja nende taastamise vastu. Kas tema toonane 7aastane Porsche oli vanast peast üles vuntsitud. Ning mõned korrad osales Nikora isegi kohalikel võistlustel jäärajasõidus.
Kokkulepe Optiva Pangaga tähendas Kaarma jaoks seda, et ta ostis riiulilt riburada pidi kaks uut firmat - Fratel Trade'i ja Twintseti -, mis tegelevad pehme mööbli tootmise ning müügiga tänase päevani. Ja majandustulemused kinnitavad, et edukalt. Kumbki ettevõte pakub tööd sajakonnale inimesele ning ka mõlema müügitulu kõigub 100 miljoni krooni kandis. Kõnealuste ettevõtete omanikering oli aga algusest peale võrreldes varasemaga sootuks teistsugune: nüüd olid seal osanikena kirjas üksnes offshore-piirkondades registreeritud firmad. Kaasa arvatud Kaarma enda osalus. Muide, Kaarma oli üks neid, kes figureeris ka advokaat Raivo Karu omaaegses kurikuulsas offshore-klientide nimekirjas. Ilmselt püüdis ta sel teel eemale peletada Punavarju võlataaka.
Otsustavaid muutusi peitusemängus offshore'idega asus Kaarma ellu viima läinud aasta suvel lõpul. Ajendiks ilmselt asjaolu, et tema mööblifirmade põhiturgudeks olid juba pikemat aega Venemaa asemele kerkinud Skandinaaviamaad ning vähesel määral muudki euroriigid. Pealegi oli norralastest ja soomlastest saanud tema otsesed äripartnerid ehk kaasosanikud nii mõneski firmas. Nii Kaarma otsustaski Venemaale selja keerata, sest otsene vajadus oma sealseid partnereid edaspidigi toita oli ju ära langenud. Offshore'idest omanike asemele tekkisid legaalsed Eesti firmad, kus osanikeks Kaarma ise oma firmade kaudu või siis tema põhjapartnerid. Näiteks on Twintseti 2005. aasta majandusaruande lõpus kirjas ka summad, mille eest Kaarmale kuuluv Abeliks OÜ offshore'idelt nende osaluse üles ostis. Selleks kulus ei rohkem ega vähem kui 5,6 miljonit krooni, kusjuures ettevõtte varade maht ulatus ostuperioodil 50 miljoni kroonini. Pealegi oli Twintseti aasta müügitulu vahepeal isegi 200 miljoni krooni juures ära käinud. Ka Fartel Trade'i müügisumma polnud kuigi kõrge, jäädes alla 10 miljoni krooni. Ning kui tõepoolest oli esmaspäevase traagilise sündmuse taga mängus palgamõrtsuka saatuslik käsi, siis tuleks ehk selle põhjusi otsida just nendest tehingutest.
Muide, paarismaja see pool, kus Kaarmate perekond elas ja elab, ei kuulu sugugi mitte neile endile, vaid Andruse Soome äripartneriga seotud firmale Tuomi-Team Oy. Võib-olla peitus sellegi põhjus soovis varjata oma jõukust Venemaa-partnerite eest. Alles sel suvel, kui läinud aasta ostu-müügitehingutest oli piisavalt palju aega möödas, soetas Andrus koos abikaasaga päris oma kinnisvara - korteri Kadrioru pargi lähedal Liivaoja elamurajoonis.
Andrus Kaarma nimi oli ajakirjanduse veergudele siiani vaid harvadel juhtudel sattunud. Sedagi peamiselt üksikute lausetena tema mööblifirmade positiivsete tulemuste taustal. Mehe traagiline surm võttis tema tuttavailt ja ka konkurentidelt soovi midagi oma nime all Kaarma kohta öelda. Standardi juht ja suuromanik Enn Veskimägi tunnistab ausalt, et tema pole Kaarmaga kokku puutunud ega oska tema nime ja nägu kokkugi viia. Kaarma suurim konkurent pehme mööbli tootmise vallas, Neiseri soomlasest omanik Jori Ala-Jyrä lausus Äripäevale, et ta küll teadis Kaarmat, kuid ei soovi temast rääkida. Ning pani seejärel toru ära. Kaarma siinse suurima äripartneri Gennadi Demahhini mobiil on juba mitmendat päeva välja lülitatud.
Üks nimetuks eelistada soovinud Kaarma ammu äripartner ja sõber iseloomustas teda kui "erudeeritud poissi". "Andrus teadis üksjagu paljudest asjadest. Kahjuks ei sattunud ta alati õigesse ärikeskkonda," lisas ta.
Teine äripartner, kes ka anonüümsust eelistas, kinnitas samuti, et Andrus oli erudeeritud. "Teda võis tihti kohata botaanikaaias, tal oli mingi eriline huvi sealsete taimede vastu," lausus Äripäeva allikas. "Oma iseloomult oli ta pigem tagasihoidlik. Ma ei mäleta, et ta oleks kunagi soovinud väliselt hiilata. Pigem huvitas teda äri äri pärast ehk mänguilu. See, et ta just Venemaaga alguses ärisuhted lõi, oli pigem paratamatus. Eesti on sedavõrd väike, et siin pole suurt valikut, kellega teha äri. Olgu siis tegevussuunaks Soome, Ukraina, Venemaa või Rootsi. Olukorrad muutuvad ja turud muutuvad. Usun, et Andrus reageeris nendele muudatustele operatiivselt."
Andrus Kaarmast jäi maha algkoolis õppiv poeg Harry. Abikaasa Külli tegutseb samal alal mis Andruski - ta on Zip Mööbli ostujuht ning Ülemiste müügisalongi juhataja.