Ford loobus Fordi juhtimisest

Möödunud teisipäeva hilisõhtul (meie aja järgi) teatas USA suuruselt teise autotootja Ford Motori tegevjuht, asutaja lapselapselaps Bill Ford, et tema ametikohale asub lennukitootja Boeingu üks asepresidentidest Alan R. Mulally. Viimase vastutusala oli (ja jääb selleks paralleelselt uue ametiga kuu lõpuni) tsiviillennukite tootmine, mille ta suutis hoida stabiilsena pärast viie aasta tagust terrorirünnakut ning tema saavutuseks loetakse ka uus reaktiivlennuk Boeing 777.

Ford ei soostunud avaldama Mulally motivatsioonipaketti, kuid ilmselt on see soliidne. The Wall Street Journali andmetel andis Mulally allkirja alles pärast seda, kui leping oli tema käes olnud mitu nädalat.

"Ma punnisin vastu," lausus USA suuruselt teise autotootja uus juht eile ettevõtte peakontoris antud pressikonverentsil. Ajalehe Detroit News teatel hakati läbirääkimisi pidama heinakuu lõpul toimunud kohtumisel. Mulally lõplik nõusolek saadi ajalehe sõnul üle-eelmisel nädalal ning tingimusel, et viis aastat tegevjuhi kohal olnud Bill Ford jääb juhatuse esimeheks. Nõukogu üks põhjendus tegevjuhi toomisele väljastpoolt ettevõtet oligi Bill Fordi ametite liiga suur hulk. "Mul tuli kanda korraga liiga palju mütse," tunnistas ta nõukogule.

Alates 1998. aastast, mil Bill Ford sai juhatuse esimeheks, on ta pidevalt suurendanud oma mõjuvõimu ettevõtte juhtimisel. Tegevjuhiks hakkas ta 2001. aasta oktoobri eelviimasel päeval. Kuni möödunud nädala lõpuni oli ta haaranud enda kätte veel tootmisjuhi, presidendi ning lõpuks ka Põhja-Ameerika üksuse juhi koha.

Kompanii tulemused läksid aga üha kehvemaks. 103 aasta vanune kompanii sai esimesel poolaastal 1,4 miljardit dollarit (17 miljardit krooni) kahjumit, USAs on Fordi turuosa langemas ajaloo madalaima tasemeni, 17 protsendini, ning aktsia hind langes juuli keskel 14 aasta madalaimale tasemele, 6,19 dollarini.

Uue juhi ülesanne on raske. Finantsturud usuvad, et 40protsendilise tõenäosusega läheb ettevõte viie aasta jooksul pankrotti. Edu võti oleks firmakultuuri taastamine ning uue hiti turuletoomine, nagu seda tegi Fiat kaks aastat tagasi.

Alan Mulally, senine Boeingu asepresident, ütles pärast uuest ametikohast teadaandmist ajalehele The New York Times: "Ma ei malda ära oodata, millal minust saab automees (car guy)." Ehkki väljastpoolt ettevõtet tulevad tippjuhid on autotööstuses üsna tavalised, tuleb neid teistest tööstusharudest siiski harva, et mitte öelda peaaegu mitte kunagi. Erandiks on möödunud aastal advokaadiametist Itaalia suurima autotootja Fiati tegevjuhiks asunud Sergio Marcionne.

Ajaleht leiab kahe tööstusharu vahel siiski terve rea paralleele. Mõlemas harus on esindatud tasapisi kokku sulavad, kuid endiselt mõjuvõimsad ametiühingud. Mõlemas on uue toodangu turuletoomisel pikk tsükkel: autodel on see kolm-neli aastat, lennukitel veelgi pikem. Mõlemas tööstusharus võetakse suuri riske sellega, kas uus mudel meeldib tarbijale või mitte. Mõlemas tööstusharus vajatakse hiiglaslikul hulgal insenere ning ettevõte sõltub suurest hulgast tarnijatest.

Samas ei ole ka Ford Mulallyle võõras. Boeingus olles uuris ta hoolega Ford Tauruse väljatöötamist ja turuletoomist kaheksakümnendate aastate keskel.