Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hiiliv maailmasõda

    11. september 2001. Osama bin Ladeni juhitava terroriorganisatsiooni Al Qaeda 19 liiget kaaperdasid USAs neli reisilennukit. Kaks neist rammisid New Yorgis Maailma Kaubanduskeskust (WTC), mis varises kokku, üks tabas Pentagoni ja neljas kukkus koos reisijatega alla Pittsburgi lähedal.
    11.2001. USA väed tungivad Afganistani, kus Talibani režiimi toel asusid Al Qaeda tugibaasid.
    10.2002. Kaks pommiplahvatust Bali ööklubides. Pommid surmavad 202 inimest. Süü võtab enda peale islami-organisatsioon Jemaah Islamiah, mis teeb koostööd Al Qaedaga 90. aastate keskelt alates ja mille eesmärk on rajada Kagu-Aasias islamiriik.
    03.2003. USA invasioon Iraaki. Võimult kukutatakse Saddam Hussein. Nagu hiljem selgub, ei olnud Hussein seotud Al Qaedaga, samuti ei olnud tema käsutuses väidetavat massihävitusrelva. Husseini kukutamine ei toonud Iraaki rahu. Pommiplahvatused on saanud Iraagis igapäevaseks ja USA vägede väljatõmbamine on lükkunud ebamäärasesse tulevikku. Vägede pidamine Afganistanis ja Iraagis läheb USA-le maksma 100 miljardit dollarit aastas.
    05.2003. Enesetaputerroristide plahvatused Saudi Araabia pealinnas Er-Rijadis. Autopommid lõhkevad lääneriikide kodanike elurajoonis ja ühe Ameerika-Saudi firma kontori juures, surnuid 34 ja haavatuid üle 200. Et Saudi Araabia on OPECi peamine naftatootja, siis kerkib nafta hind üle 1,5% ja Londoni Brenti toornafta hind ületab 25 dollari piiri.
    11.2003. Seeria pommiplahvatusi Istanbulis, Türgis. Kahe sünagoogi juures korraldatud plahvatuses saab surma 25 inimest. Viis päeva hiljem lendab lõhkeainet täis auto õhku Briti panga HSCB peakontori juures. Mõni minut hiljem on järgmine plahvatus Briti konsulaadi juures, 30 surmasaanu seas on ka Briti peakonsul Roger Short. Vastutuse võtavad endale kaks islami fundamentalistide rühmitust, kelle teatel on see kättemaks Türgile NATOsse kuulumise ja Iisraeliga koostöö tegemise eest.
    03.2004. Kümme pommi plahvatab Madridi reisirongides. Surma saab 191 ja haavata 1500 inimest. Plahvatuste taga on Maroko päritolu islamiterroristid. Kolm päeva hiljem peetud valimistel kukub José valitsus, mis oli saatnud rahva tahte vastaselt Hispaania väed Iraagi sõtta, uus peaminister toob Hispaania väed Iraagist ära.
    11.2004. Hollandi päritolu moslem tapab filmirežissöör Theo van Goghi, kes on vändanud moslemiprobleemidest filmi "Alistumine".
    06.2005. Iraan saab ülikonservatiivse presidendi. Mahmud Ahmadinejad ei varja oma Iisraeli-viha ega pelga tuumaprogrammi jätkamise pärast Läänega konfrontatsiooni sattuda. Suureneb Iraani toetus Iraagi šiiitidele ja Iisraeliga võitlevale Hizbollah'le. USA president Bush on Iraani sõjaliselt ähvardanud. Vastukaaluks on Ahmadinejad teinud teravaid avaldusi, mis on järsult hüpitanud nafta ja kulla hinda.
    07.2005. Plahvatused Londoni metroos ja bussis. Korraldajaiks kolm Suurbritannias üles kasvanud Pakistani noorukit ja jamaikalane. Surma saab üle 50 ja haavata umbes 700 inimest. Vastutuse võtab endale salaorganisatsioon Al Qaeda Džihaad Euroopas.
    07.2005. Plahvatus Egiptuse kuurordis Sharm el-Sheikis. Enesetaputerrorist rammib hotelli, hukkub 67 inimest. Nagu Türgile, on turism ka Egiptusele väga tähtis majandusharu, andes 5-6% SKPst. Mullu külastas riiki 8,1 mln turisti, kes jätsid maha üle 6 mld dollari.
    09.2005. Ilmuvad prohvet Muhamedi pilapildid Taani ajalehes Jyllands-Posten. Järgnevad massimeeleavaldused ja Taani lippude põletamine Saudi Araabias, Jeemenis, Qataris, Bahreinis, Süürias, Iraanis jm. Suure Taani piimakontserni Arla 40 aastaga Lähis-Idas üles ehitatud turg variseb boikoti tõttu viie päevaga põrmu. Firma hindab kahju 830 mln kroonile.
    01.2006. Palestiinas tuleb võimule terroriorganisatsioon Hamas. USA kehtestab Palestiina suhtes rahvusvahelise majandusliku blokaadi. Venemaa Hamasi terroristlikuks ei pea ja pakub neile rahalist abi.
    06.2006. Kanada politsei vahistab 17 isikut, kes olid kavandanud Toronto börsi õhkulaskmist, parlamendihoone hõivamist Ottawas ja peaministri pea maharaiumist. Pärast seda otsustab Kanada parlament karmistada julgeolekunõudeid. Kanadas elab 750 000 moslemit.
    07.2006. Saksa politsei vahistab kaks Liibanoni päritolu noorukit, kes paigutasid rongi kaks omatehtud plahvatusseadeldist, mis õnneks ei plahvata ja tehakse kahjutuks.
    07.-08.2006. Iisraeli 34päevane sõda Lõuna-Liibanonis šiiitide terrori-organisatsiooni Hizbollah vastu. Sõja otsene kahju Iisraeli majandusele on hinnanguliselt 19,2 mld kr. Põhja-Iisraelis suletakse 630 tootmisettevõtet, turism väheneb 20%. Iisraeli börsi indeks kukub paari päevaga ligi 10%. Liibanon hindab sõjapurustuste kõrvaldamise kuludeks 180 mld kr.
    08.2006. Briti eriteenistused vahistavad 21 Briti kodanikku, kes on kavandanud terroriakte USAsse suunduvates lennukites. Lennujaamade sulgemise tõttu jääb ära üle 2500 lennu. Terrorivastase operatsiooni tekitatud kahju Briti suurematele firmadele küündib üle 6,3 mld krooni, sh British Airwaysi oma üle miljardi. ELi riikide siseministrid otsustavad hakata kõigis riikides rakendama Briti rangemaid pagasikontrolli meetmeid. Enne seda on kogu maailmas lennujaamade turvalisuse suurendamiseks kulutatud ca 70 mld kr (30 kr reisija kohta). Kogu maailma aktsiaturud kukuvad, enim ehk 4-17% kukuvad lennufirmade aktsiad.
    08.2006. Pommiplahvatused Istanbulis ning Marmarise ja Anatalya kuurordis Türgis, vigastada saab välisturiste. Korraldamise võtavad omaks kurdi separatistid. Löök Türgi turism pihta teenib kindlaid eesmärke, sest see annab 6% riigi SKPst ja tõi mullu sisse ligi 220 mld kr. Tänavu prognoositakse turismitulude kahanemist 16 mld kr võrra.
    Pärast 11. septembrit on alustanud tegevust järjest uusi moslemite terrorirühmitusi. Tuntud Süüria ajaloolane ja kirjanik Sagie Qurqmas on selle põhjuseks nimetanud USA ebaõnnestunud "vägivalla- ja okupatsioonipoliitikat", mille mõjul on paljud seni mõõdukad araablased radikaalsemaks muutunud. Kui enne 11. septembrit oli Lääne demokraatia Araabia riikidele eeskujuks samalaadse ühiskonnakorra poole liikumisel, siis nüüd on see huvi kadunud.
    Kas maailm on jõudnud oma arengus järgmise maailmasõja varasesse faasi? Sellele küsimusele vastas hiljuti jaatavalt USA Esindajatekoja endine spiiker Newt Gingrich.
    Ameeriklased on muutunud pärast 11. septembri terrorirünnakuid pessimistlikumaks, kinnitab Ameerika Ettevõtlusinstituudi arvamusküsitluste ekspert Karlyn H. Bowman, kes on uurinud ameeriklaste meeleolusid kogu terrorirünnakutele järgnenud aja.
    Bowman märkis, et kuigi ameeriklaste igapäevaelu ei ole pärast rünnakuid muutunud, tunnevad inimesed pidevalt kuklas sügavat seletamatut pessimismi- ja ohutunnet. "Me tunnetame kogu aeg varjatud ohtu," sõnas Bowman Äripäevale. "Iga kord, kui me võtame ennast näiteks lennujaamas sappa, tuleb meile meelde, kui palju maailm on muutunud."
    Ta lisas, et inimesed pelgavad endisest rohkem lennujaamu ja muid transpordivahendeid, kuid tunnetavad samas, et lennukiga on ohutum reisida kui viis aastat tagasi.
    Washingtonis Reagani lennujaamas asuva raamatupoe Olsson's Books mänedžeri Andrew Getmani igapäevaelu pole pärast rünnakuid kuidagi muutunud.
    Getman ei karda lennujaama tööle tulla, poes käia ega lennukiga sõita - hoolimata sellest, et ta sõitis kaks päeva enne Londoni pommide avastamist just Inglismaa pealinnast tagasi USAsse. "Sa ei saa ennast sellise asja eest kaitsta," nendib ta.
    Kuid Getman möönab, et viis aastat tagasi USA-le antud hoop muutis inimeste mõtteviisi. "Sellest hetkest ei olnud me enam see haavamatu rahvas, kelleks me ennast pidasime," sõnab ta. Ning lisab, et ameeriklastel oli vaja sellele äratundmisele jõuda.
    Getman leiab, et ameeriklased ei mõista tänagi, milline mõju on maailmas nende sõjalistel sekkumistel. "Ma ei usu, et ameeriklased saavad aru maailmas levinud pettumuse põhjustest," märgib ta. Nendeks põhjusteks peab ta vaesust ja inimeste suutmatust maailma asjades kaasa rääkida. Mõistmise asemel on ameeriklased hakanud hoopis võõraid kartma.
    Getmanis on viie aasta jooksul süvenenud pettumus oma riigi poliitilistes juhtides, sest need ei kasutanud terrorirünnakuid mitte rahva harimiseks, vaid oma poliitilise võimu suurendamiseks.
    Inimeste mõtteviisi muutust näitab ka raamatute läbimüük tema poes: ameeriklased on aina enam huvitatud sõja- ja poliitteemadest. Näiteks Pulitzeri preemia võitnud Thomas Ricksi raamatul "Fiasko: Ameerika sõjaline seiklus Iraagis" seisab kiri - bestseller. Kaks kuud müügis olnud raamatut on müüdud linna viies Olsson'si raamatupoes juba 182 tükki. Lettidelt kadusid kiiresti ka 11. septembri uurimiskomisjoni raportid.
    Emad, kes reede hommikul oma lapsi Marylandi osariigi Somerseti algkooli viivad, ei mõtle siin, New Yorgist ja Manhattanist umbes neljatunnise ja Pentagonist 20minutilise autosõidu kaugusel, suurele ohule. Kõige hullem oli esimene aasta, nüüd tekib ebakindel kuklatunne lennukis ja restoranis.
    "Terrorirünnakutele järgnenud aastal valdas mind tunne, et oleme oma elu üle kontrolli kaotanud," sõnab oma seitsmeaastase poja kooli toonud Shelley Yeutter (41). "Tundsin suurt kurbust selle üle, et on inimesi, kes on nii motiveeritud meid hävitama lihtsalt seepärast, et me elame, nagu me elame. See kaotusevalu jäi minuga väga kauaks."
    Enam Yeutter iga päev oma praegu 7-, 11- ja 13-aastaste laste pärast ei muretse, kuid tollal haaras teda pidevalt paanika: kui ohutu on last bussiga kooli saata? Kas ma peaksin nüüd kohe kooli tormama ja nad kaasa haarama?
    Reisimine pole seni sama mis varem. Kui abikaasaga kahekesi kuhugi minnakse - näiteks eelmisel nädalavahetusel New Yorki - siis mõtleb kolme lapse ema, mis siis saab, kui nad mõlemad abikaasaga nüüd hukkuma peaksid.
    Serbia päritolu Selena Petrovici (31), praegu 8aastase Davidi ema elu raputas USA-le antud rünnak kaudselt rohkem, ja seda väga praktilisel põhjusel.
    Selena ja tema abikaasa Nenad olid 2001. aasta aprillis, just enne rünnakuid, andud sisse taotluse rohelise kaardi ehk residentsuse saamiseks. Nn rohelise kaardi said nad aga alles tänavu, sest pärast rünnakuid aeglustus kogu protsess - uurimissõel tihenes üleöö.
    Protsessi ei aidanud lühendada seegi, et tollane Voice of America ja praegune Serbia rahvustelevisiooni ja BBC korrespondent Nenad Zafirovic taotles endale ja abikaasale residentsust Balkani eksperdina "erakordsete võimete" klausli all.
    Igapäevases elus tulevad Selena Petrovicile rünnakud meelde rahvarohketes kohtades, nagu toidupoes või ühistranspordis. "Kui enne õpetasid lapsele, et vaata autoteele minnes enda ümber, siis nüüd loodad, et sinu ja su pojaga restoranis istudes midagi ei juhtu," sõnab ta.
    Kui terroristid poleks viis aastat tagasi USAd rünannud, ei töötaks Larry Evans lennujaamas. Sõjaväes kapteni auastmesse tõusnud Evans oli pärast 20aastast sõjaväelist karjääri paar aastat puhanud, kui USAs loodi pärast rünnakuid transpordi turvalisuse administratsioon TSA ning ta kutsuti tööle vahetuse ülemana.
    Kokku umbes 50 000 töötajaga TSA valvab transpordi turvalisuse järele 450s USA lennujaamas ning sadamates, raudteedel, bussides, metroos ja maanteedel.
    Evansi ülesandeks on kontrollida, et tema 45 alluvat valgustaksid läbi kõik Reagani lennujaamas pagasiruumi antud kotid ja lennukitega veetavad kaubad.
    Koos kolleegidega kontrollib Evans igas kuus keskmiselt 750 000 kotti. "Meil on väga hea varustus," sõnab Evans. "Me ei leia 100% kõike üles, aga 90% või 95% kõigest vajalikust küll."
    Tihti VIPide kasutatav Reagani lennujaam ongi tema sõnul riigi kõige turvatum lennujaam - siin tegutsevad kõikvõimalikud mundris ja erariides korrakaitseorganid, alates FBIst ja lõpetades osariigipolitseiga. Ainuüksi TSA-l oli siin veel aasta tagasi palgal 1200 inimest.
    Evansile endale ei tähenda lennujaamas töötamine igapäevast hirmuhigi, ta on näinud hullemat. 15 aastat tagasi Lahesõja ajal sai tema lennuk Kuveidi kohal raketiga pihta ning süttinud lennukist välja voolanud kütus jättis tema paremale biitsepsile alustassi suuruse armi.
    Endise sõjaväelase jaoks tähendab uus aeg peamiselt ebameeldivusi reisimisel, kui ta Kariibi mere saartel kalastusretkedel käib. Kui enne 11. septembrit saabus ta lennujaama pool tundi või tunnike varem, siis nüüd tuleb ta kohale kaks-kolm tundi varem, vaatab, et ei kannaks kella ega ehteid ning jätab tualetttarbed pahaselt käsipagasist välja.
    Samas tunnistab Evans, et on lennujaamas töötades pidevalt valvel, jälgib toimuvat ning moslemi välimusega inimesed lennujaamas muudavad ta rahutuks.
    Ta on kuulnud paarilt selliselt inimeselt ka pahast küsimust, et mis sa mind vahid, mina ei kaaperdanud ühtegi lennukit. Ja vastanud, et pole parata, teie nägemine teeb mind närviliseks.
    Reagani lennujaamas on pagasist leitud küll keelatud esemeid - sularahakohvreid, narkootikume ja deklareerimata tulirelvi. Kuid TSA otsib eelkõige pomme ning neid pole siin õnneks leidunud.
    Inimeste psüühika on siiski terrorihirmus põntsu saanud. Nii läks kaks nädalat tagasi lennukile ühe käega mees, kellel oli kaotatud jäseme asemel raudkonks. Lennuk oli juba õhku tõusnud, kui üks vanadaam kaasreisija varrukas "relva" märkas, hüsteeriasse sattus ning oma hädakarjetega lennuki hädamaandumisele sundis.
    Reisimise vähenemist pole Evansi sõnul siiski märgata: kui vahetult pärast tornide langemist kartsid ameeriklased lennukiga sõita, siis nüüd teevad nad seda rohkemgi kui varem. "Ma ka usun, et kõik läheb paremaks," sõnab Evans. "Halvale tagasi ei vaadata."
    73% Princetoni ja Pew' keskuste arvamusküsitlustele vastanud ameeriklastest uskus 2001. aasta oktoobris, et USA pinnal toimub uus terrorirünnak.
    24% Fox News/Opinion Dynamicsi küsitlusele vastanuist uskus 2005. aastal, et sõda terrori vastu võidetakse nende eluajal. Vähesed arvavad, et sõja võidavad terroristid.
    49% Los Angeles Timesi/Bloombergi poolt küsitletuist vastas, miks USAs pole toimunud uusi terrorirünnakuid, et terroristid vaid ootavad oma aega.
    76% ameeriklastest vastas juulis 2006 jaatavalt Gallup/USA Today küsimusele, kas maailm on täna ohtlikum kui kunagi varem nende eluajal.
    12% ameeriklastest tahab näha 11. septembrit puudutavaid filme, selgus Gallup/USA Today küsitlusest 2006 juulis. Isegi sagedased kinokülastajad ei olnud rünnakutest tehtud filmidest huvitatud.
    51% ameeriklastest uskus 2006 augustis tehtud CBS Newsi küsitluses, et Bushi valitsus on muutnud USA ohutumaks. Vastupidi arvas 29%. Reeglina usaldatakse terrorismivastases võitluses pigem vabariiklasi, kuid Bush ja vabariiklaste partei on kaotanud siin oma suure edumaa.
    35% Gallup/USA Today'le 2006 augustis vastanud ameeriklastest uskus, et võidavad USA ja liitlased, 44% ei uskunud kummagi poole võitu ning 18% uskus terroristide võitu.
    67% Princetoni ja Pew' keskuste arvamusküsitlustele vastanud ameeriklastest uskus 2006. aasta augustis, et USA pinnal toimub uus terrorirünnak.
    Ligi 1/3 New Yorgi elanikke mõtleb 11. septembrile iga päev, avalikustas eelmisel nädalal New York Timesi/CBS Newsi küsitlus. Sama paljud väitsid, et nad ei ole pöördunud tagasi oma tavaliste rutiinide juurde ning puutuvad seni kokku muutustega, mida rünnak tõi.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.