Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõrge kasutegur näitab pumba tasuvust
Iseenesest on pump kui seade viimased 90 aastat tehniliselt põhimõtteliselt ühesugune püsinud, aja jooksul on insenerid töötanud selle kasuteguri suurendamise kallal.
Spetsialistid väidavad, et pumba kasuteguri lagi on juba suhteliselt käes ja täiustatakse põhiliselt mitmesuguseid lisaseadmeid, mis ka pumpa ennast ökonoomsemalt aitavad tööle panna. Näiteks kui süsteemi vajadused sageli muutuvad, on pumba juures mõistlik kasutada sagedusmuundurit.
Mõneti kummaline, kuid uurides, milliseid pumbasüsteeme Eesti tööstused kasutavad, näib, et energia ei maksa meil justkui midagi. Samas näitavad arvutused, et pumba käigushoidmise kuludest moodustab energia hind umbes 15 aasta pikkuse kasutusaja korral kuni 80%, vaid 15-20% pumbaga seotud kulutustest on selle ostuhind.
Tööstuslike pumpade maaletoomise ja paigaldamisega tegeleva ASi Filter müügijuht Bert Lõuke tõdeb, et ühe või teise pumba kasuks otsustamisel ei ole seadme energiasäästlikkus meil kuigi määrav.
"Tegelikult võib kõrge kasuteguriga pump tasuda ära toote eluea summaarsete kuludena ka oluliselt kõrgema hinna korral," selgitab Lõuke.
Üldiselt on kütuseterminalides kasutatavate pumbasüsteemide kasutusaeg umbes paarkümmend aastat, tihendid tuleb esimest korda välja vahetada esimese nelja aasta jooksul, sest eriti toorkütused sisaldavad palju liiva, mis seadmete liikuvaid osi hoogsalt kulutab.
Pump on ka ohtlike vedelike pumpamise korral tehnoloogiliselt ikka ühesugune, ainult tihendussüsteemid on sel juhul tugevamad. Mürgiste vedelike käitlemiseks kasutatavates seadmetes on rõhk pandud nende heale hermeetilisusele. Eraldi pumbad on töötatud välja õrna käitlemist vajavate ainete liigutamiseks nagu jogurt, koor, moos, šokolaad, munamassid ja gaase sisaldavad vedelikud.
Kuna Eestis on kontroll pumbasüsteemide nõuetele vastavuse üle nõrk, kasutavad eelkõige väiksemad firmad näiteks vee jaoks ettenähtud pumpasid ka kütuste või muude eriseadmeid nõudvate ainete pumpamiseks.
ASi Filter tootejuht Heiki Karu märgib, et põhimõtteliselt on veepumbaga võimalik ka muid vedelikke pumbata, ent sellisel juhul kannatab pumba töökindlus, teiseks eirab selline kasutusviis ohutusnõudeid. "Meie terminalides ja tööstustes käivad kontrollijad vaatamas põhiliselt seda, et midagi välja ei tilgu," räägib Karu.
Naftasaaduste pumpamise seadmed peavad vastama USA API-standardile või ELi ISO-standardile. Kütuseid ja muid ohtlikke aineid käitavad pumbad peavad vastama ka Euroopa plahvatuskindluse direktiivile ATEX. Viimane määratleb, et mootorite või pumpade osad ei tohi üle kuumeneda, mistõttu paljud neis kasutatavatest detailidest on valmistatud pehmest materjalist. Kütusepumbal ja selle mootoril peab olema terasest korpus, mis peaks vastu ka sisemuses toimuva plahvatuse korral.
Eesti Õliliidu tegevjuht Toomas Saks ei usu, et legaalselt tegutsevad kütuseterminalid võiksid kasutada kütuste pumpamiseks kõlbmatuid süsteeme. "Me ei ole kunagi kontrollinud, kas keegi veepumpadega kütust pumpab," märgib Saks. "Pump on pump ja iseenesest pole vahet, mida sellega pumbata, küsimus on selles, et veepumba tihendid ei pea keemiliselt aktiivsetele naftatoodetele kaua vastu."
Tööstuslikud pumbad peavad sageli olema väga suure jõudlusega ning suutma pumbata sõltuvalt vajadusest kuni 6000 m3 vedelikku tunnis.
Just nii palju suudavad pumbata kevadel Irus tööle hakanud kütuseterminali Trendgate pumbad. Ettevõtte käsutuses on viis 710 kW võimsusega kütusepumpa, millest igaüks on suuteline teisaldama tunnis kuni 2000 m3 rasket kütteõli 16 baari suuruse surve juures. Praegu on neist kasutuses kolm, sest üldiselt ei suuda laevad rohkem kütust korraga vastu võtta.
Ettevõtte tehnikadirektori Teet Nurmeoja sõnul on tegemist universaalsete tsentrifugaalpumpadega, millega saab liigutada nii M-100 masuuti kui ka toornaftat.
"Alguses ei suutnud ükski firma meile sellist tsentrifugaalpumpa müüa," räägib Nurmeoja. "Lõpuks leidsime Saksamaa firma KSB, kes tegi pumpade korpustele erilised valuvormid jms."
Sellise jõudlusega pumbajaam on võimsuselt võrreldav Tallinna linna joogiveega varustava pumplaga.
Sagedusmuundur on seade, mis võimaldab juhtida pumba tööd just vajalike parameetrite järgi, kusjuures üldjuhul võib tänapäevast sagedusmuundurit programmeerida rõhu, rõhkude vahe või vooluhulga järgi.
Pumpasid ja sagedusmuundureid müüv OÜ Hekes Eesti juhatuse liikme Enrico Miti sõnul tagab pumbale paigaldatud sagedusmuundur seadme stabiilse ja ühtlase töö, kontrollib pumba töögraafikut ning aitab energiat säästa.
"Sagedusmuunduriga pumpasid kasutatakse palju majandusliku joogivee pumpamisel, sest muunduriga on võimalik seadistada survet," selgitab Mitt. "Suureneva tarbimise korral lisab muundur süsteemi survet juurde ja mootori töösageduse kaudu reguleeritakse pumba tootlikkust."
Enrico Miti hinnangul on muunduriga pump üldjuhul ökonoomsem ka sujuva käivituse tõttu.
Üldiselt tuleb aga siiski arvestada, et sagedusmuundur on suhteliselt õrn seade, mis suurendab kogu süsteemi riketeriski.