Pärnu äripindade turul hakkab vaikelu lõppema

Üldise majanduskasvu ning ettevõtluse hoogustumise tuules muutub Pärnu äripindade turg aina aktiivsemaks.

Ettevõtluse edendamiseks on Pärnu soodne paik, kuna piirkonnas on suhteliselt hästi arenenud peamised ettevõtlusharud. Turismi kaudu toetavad välisturistid Pärnu ostukeskkonda ning mitmeid tööstus- ja teenindusharusid nagu kaubandus, toitlustus, majutus, taastusravi, transport, puidu- ja mööblitootmine, tekstiilitööstus.

Ettevõtlust mõjutavad laiemas plaanis positiivselt kindlasti ka suurepärane elukeskkond, samuti heal tasemel infrastruktuuri, raudtee, lennuvälja ning meresadama olemasolu.

Kontori- ja kaubanduspindade turul valitsenud vaikelule on järgnenud märgatav elavnemine. Kui viimastel aastatel ei valminud Pärnu linnas arendusprojektina ühtegi kontori- või ärihoonet ning üksikud kaubandushoonedki ehitati peamiselt omakasutuse eesmärgil, siis nüüdseks on olukord muutunud.

Nõudluse kasv kompleksselt läbimõeldud ning üürnike vajadusi arvestatavate äripindade järele on Pärnus järk-järgult kasvanud ning seetõttu on projekteerimisel või ehitamisjärgus mitu uut ärihoonet.

Piirkondadest eelistatakse endiselt kesklinna, sealne äripindade turg on aga suhteliselt piiratud.

Siin mängib oma rolli asjaolu, et Pärnu linn on kaubandusvõrgu kujundamisel lähtunud kindlatest piirangutest - vanalinna peatänaval saavad eelisjärjekorras tegutseda kohvikud ja söögikohad ning kaubandusettevõtted on koondatud suurematesse keskustesse.

Kaupmehed eelistavad oma äri ajada suuremates polüfunktsionaalsetes keskustes, mis meelitavad kliente sellega, et enamik tooteid-teenuseid on ühest kohast kättesaadavad. Perspektiivseks äripiirkonnaks võib pidada kiiresti arenevat Papiniidu piirkonda, samuti Tallinna maantee ja Ehitajate tee ristmiku ümbrust.

Märgata võib tendentsi, et kliendid sooviksid äripinna rentimise asemel hoopis välja osta, samas pakutakse aga pindu hetkel enamasti siiski rentimiseks.

Pärnus on viimasel ajal märgata ka klientide huvi nii heas seisukorras tootmishoonete kui ka tehnovõrkudega varustatud tööstusmaa vastu.

Üle mitme aasta on Pärnu linnas teostamisel tööstuspindade arendusprojekte. Tootmisettevõtetele ning logistikakeskustele luuakse võimalus leida endale sobiv pind nn tööstuskülas või tehnopargis, mille puhul mängib kindlasti olulist rolli logistiliselt sobiv ning hea asukoht. 2006. aasta märtsis valmis näiteks Savi tänava tööstushoone üldpinnaga 6000 m". Sealne hinnatase on 60 kr/m " ning enim nõutud on pinnad suurusega 300-400m". Seni ongi Savi tänava piirkond olnud üks suurim tootmispindade arendusala Pärnus, kuid sealse vakantse maa vähenemise ja kallinemise tõttu hakkab arendustegevus liikuma aina rohkem linnalähedastesse paikadesse.

Autor: Erko Närska