Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Estlinki hiigelkaabel vajus merepõhja
Estlinki kaabel pidanuks ussina Global Marine Systemsi spetsiaalselt kaablilaevalt vette siuglema juba nädalavahetusel, mil tööde algust plaanis kaatril tervitada ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Kaks päeva järjest nurjas kavatsuse tormine ilm ning eile oli Savisaar ametis koalitsiooninõukogus ja majanduskomisjonis.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive rääkis, et on kaabliprojektiga seotud 1998. aastast, mil energiaettevõttesse tööle asus. Ta rääkis, et kaabli valmimine annab võimaluse Eestit müüa ning tagab varustuskindluse ka juhul, kui Eestit tabab samasugune elektrikatkestus nagu Moskvas.
Majandusministri nõunik Heido Vitsur tõdes, et kaabliga saab Eesti esmakordselt ühenduse vanade Euroopa Liidu riikide elektrienergiaturgudega ja vabaneb ühekülgsest sõltuvusest Loode-Venemaa energiasüsteemist. "Meile avaneb võimalus viia oma elektrit suure ostujõuga Põhjala turgudele, hakata konkureerima seal reaalses turuolukorras, valmistudes niiviisi turu osaliseks avanemiseks 2009. aasta algul ja täielikuks avanemiseks 2012. aasta lõpul," hindas ta.
Kaabliehitust juhtiva Šveitsi-Rootsi firma ABB juhtivinseneri Leif Ronströmi sõnul alustas ABB kaablite ehitamist 1954. aastal ning Estlinki taoliste kaablite põlvkond algas 1990. aastate keskel. "Estlink on maailmas alles kolmas selle tehnoloogiaga valmiv merekaabel ning on seni tehtutest kõige pikem," tõdes ta. Varem valminud sarnased merekaablid on üks USAs ja teine Norras.
Balti riikide ja Soome elektrisüsteeme ühendama hakkav Estlinki kaabel koosneb mere- ja maakaablist. Kokku valmistati elektriühenduse rajamiseks 210 kilomeetrit kaablit.
Merekaablit oli eile laeva peal 148 kilomeetrit ja 4,5 tonni ja see liikus vette kiirusega kilomeeter tunnis. Kui vananaistesuvi lubab, saab kaabel paika järgmise nädala keskpaigaks. Tormi korral näeb must stsenaarium ette laevalt jooksva kaabli läbilõikamise. Pärast otsivad paigaldajad otsa jälle merepõhjast üles ja jätkavad. Kõige rohkem ohustavad kaablit kaubalaevade ja tankerite ankrud.
Autor: Airi Ilisson