Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kogused väiksemad, tarneid rohkem
Zebra Infosüsteemide juhataja Peeter Tamm näebki peamist põhjust, miks kaubakogused üha väiksemaks muutuvad ning tarned sagenevad, just infotehnoloogia võidukäigus.
"Laovarud on näha veebis reaalajas. Kel vähegi protsessid automatiseeritud, neil on olukord lihtsamaks ning kiiremaks muudetud. Kauba ettevarumise olulisus on tublisti langenud," lausus Tamm.
Tamme arvates on sellises olukorras eelis suurtel tegijatel, kel ressurssi rohkem.
"Väikesed vedajad ei pruugi suuta vastu panna kiusatusele võtta vastu pakkumisi isegi siis, kui märgid näitavad, et kvaliteetse teenuse pakkumiseks puudub võimsus," ütles Tamm.
Quelle Halduse OÜ logistikajuhi Pärtel Tombergi sõnul sõltub kõik sellest, millise ajaperioodiga võrdlus toimub. Tema hinnangul pole viimase aastaga suuri muudatusi toimunud, küll aga on võimalik täheldada tarnete sagenemist ning laovarude hulga vähenemise trendi pikemas ajahorisondis.
"Vanasti oli kogu tarneprotsess pikem. Komplekteeriti rohkem masinaid ning tarnesagedus oli väiksem. Täna ooteaega ei ole. Tellimus läheb elektrooniliselt otse Saksamaal asuvasse põhilattu, kui kaup olemas, tuleb see ka esimesel võimalusel Eestisse," selgitas Tomberg.
Samas möönis Tomberg, et oma osa tarnesageduse kasvul Quelle puhul on ka põhilao asukoha muutusel, kui enne asus see Austrias Linzis, siis nüüd Saksamaal Leipzigis.
Baltic Logistic System Eesti ASi turundusjuhi Janek Kivimurru sõnul sõltub tarnete sagedus sellest, millise kaubaga on tegemist.
"On oluline vahe transpordikulus, kas igapäevaselt toimetatakse kohale 0,5 kg arvutimälu või autovaha. Viimase toote puhul on igapäevane tarne ilmselt mõttetu, kuna transpordikulu toote hinnas oleks liialt suur," lausus Kivimurd. Sagenenud tarned koormavad aga infrastruktuuri.