Harjumaa ettevõtete TOP

Uut tootmistsehhi ehitav Harjumaa TOPi võitja AS E-Betoonelement suhtub praegusesse eufoorilisse investeerimisse ehitusmaterjalide sektoris suure ettevaatlikkusega.

"Tuginedes põhjanaabrite kogemustele, tuleb praegusesse eufoorilisse investeerimisse ehitusmaterjalide sektoris suhtuda kindlasti suure ettevaatlikkusega," ütles tänase Eesti raudbetoonelementide tootmise turuliidri, ASi E-Betoonelement juht Jaan Valbet.

Tema sõnul ületab meil mõningate toodete aastane tootmismaht inimese kohta juba Soome vastavad näitajad. Ehitusturu kasv ilmselt stabiliseerub väiksemate kasvunumbrite juures kui tänased. Kui aga tootmisharus tekib olukord, kus tootmisvõimsuste kasv ületab tunduvalt nõudluse kasvu, võivad mõningate investeeringute tasuvusajad oluliselt pikeneda. "Ei maksa teha investeeringu tasuvusarvestusi hetkeolukorrast lähtudes, vaid tuleb silmas pidada pikemaajalist majandustsüklit," märkis Valbet.

Samas rajab E-Betoonelement Harkusse uut, oma kolmandat tootmistsehhi. Selle vajadust põhjendab Valbet senise mahajäämusega tootmismahtudesse investeerimisel - ettevõtte viimane suurem investeering tootmismahtudesse oli 1998. aastal vahetult enne Venemaa kriisi. Täna ollakse olukorras, kus olemasolevad sisemised võimalused tootmismahtusid kasvatada on piiratud. Lisanduv tootmisvõimsus moodustab ettevõtte olemasolevast tasemest alla 20%. "Oleme arvamusel, et suudame sellist lisanduvat osa efektiivselt majandada ka raskemas turusituatsioonis kui seda on hetkeseis," kinnitas Valbet.

Uues tsehhis kavandatakse seinaelementide tootmist, mille järele on turul suur nõudlus. Lisaks tulevad halli ka eelpingestatud toodete tootmisliinid, mis võimaldavad toota nii vahelaepaneele kui ka karkassielemente. Olemasoleva tootmisbaasi juures oleks Valbeti sõnul väga raske turu kasvuga kaasa minna, uus investeering peaks andma kasvuruumi järgmiseks kaheks-kolmeks aastaks. "Ootame järgmiselt aastalt käibe ja ka kasumi kasvu, mitte küll päris 2005. aasta kasvu taolist," lausus Valbet.

E-Betoonelement on Valbeti nägemuses nii kolme kui ka viie aasta perspektiivis endiselt raudbetoonelementide tootjana Eesti turu liider. Seoses kuulumisega rahvusvahelisse kontserni näeb Valbet töötajate ja töö rahvusvahelisemaks muutumist, ehk eestlased töötavad mujal kontsernis ja teisest rahvusest töötajaid siin, rääkimata ühisprojektidest.

Kaupluste müük kasvatas jõudsalt Morelia kasumit

AS Morelia lõpetas eelmisel aastal kaubandustegevuse ja tõusis kaupluste müügiga Harjumaa ettevõtete TOPis teisele kohale.

Marko ja Sulev Koidule ning Veiko Hintsovile kuuluv nelja töötajaga AS Morelia pidas kahte toidukauplust, ühte Sauel kaubakeskuses ja teist Pääskülas. Saue kauplust olid nad pidanud 12 aastat. Pääsküla kauplus osteti 2004. aasta kevadel ja see andis ettevõttele topeltkäibe. Aasta hiljem müüdi aga mõlemad kauplused maha.

"Me olime 13 aastat jaekaubandusega tegelnud ja leidsime, et uued väljakutsed on huvitavamad," kommenteeris ettevõtte juht Marko Koidu. Tema sõnul on jaekaubandusel perspektiivi siiski küll.

Ettevõtte uutest projektidest rääkides on Koidu kidakeelne. "Me oleme nii vähe aega lindpriid olnud, et alles seame atra," ütles Koidu.

Siiski selgus, et ühe projektina puhutakse elu sisse tootmisettevõttele, kust järgmise aasta kevadel peaks hakkama ehitusmaterjale tulema.

Samuti on firmal soetatud paar kinnisvaraobjekti Rakveres ja mujal Eestis, kus plaanitakse elamuehitust arendama hakata.

IK Speditor ekspordib Eesti kogemust

Peamiselt logistikaga tegelev IK Speditor Group avab iga paari aasta tagant uue tütarettevõtte mõnes välisriigis ning arendab paralleelselt Mõigu tehnoparki.

Kümme aastat tagasi loodud IK Speditor on rajanud tütarettevõte Lätis, Leedus ja Serbias ning plaanib uue aasta algul avada viienda firma Kaliningradis.

Kui Euroopas ei ole nii oluline ise kohal olla - piisab, kui sul on usaldusväärne partner - siis "eksootilisemates" maades, on parem, kui kontroll on vahetu, põhjendas tütarettevõtete loomist IK Speditori tegevjuhi kohusetäitja Lauri Hanni.

IK Speditor Groupi juhatuse esimehe Indrek Kasaku sõnul on neil uues kohas alati oma usaldusväärne inimene ees olnud, sest nii ei saa, et lähed kohale, palkad kellegi ja annad suure summa raha. Töösse suhtumine ja töökultuur on eri maades erinev. Kui Eestis ja Lätis tehakse, siis Serbias räägitakse - juttu on rohkem, tegusid vähem, nentis Kasak.

Proportsionaalselt suurima käibe grupi ettevõtete hulgas annab endiselt Eesti, Läti on suhteliselt kannul ning siis järgnevad Leedu ja Serbia. "IK Speditor ei doteeri kedagi," kinnitas Hanni. "Iga firma peab ise hakkama saama. Kui neid toetatakse, siis ainul osa töö üleandmisega."

Eeldused edukaks toimetulekuks on andnud eesmärkide selge püstitus, kohe alguses panustati kvaliteedile. Igas riigis on olemas kohalik partner, see on võimaldanud panna püsti terminal-terminal-liikluse ning pakkuda ajaliselt garanteeritud kõik-ühest-kohast-teenust. Samuti on tulutoovaks osutunud tükivedu.

"Prognoosisime kohe algul, et ELi astudes suureneb tükikaubavedu," ütles Indrek Kasak. "Tükivedu on meile tulusam kui täiskoormavedu."

Väiksem osa IK Speditor Grupi tegevusest on kinnisvaraarendus ja seda Mõigu tehnopargi väljaehitamise näol. Mõigu tehnoparki tuleb ka IK Speditori uus logistikakeskus. Tänaseks on müüdud umbes pooled tehnopargi kruntidest ning kogu tööga loodab Indrek Kasak seal ühele poole jõuda 2008. aastal.

Kõige kiiremini areneb laoteenuse ja transiitkaubanduse firma

Gaselli TOPis on Harjumaa kõige kiiremini arenev ettevõte laoteenuseid pakkuv transiitkaubandusfirma OÜ Borinberg.

Praegu 20 inimesele tööd andev Borinberg rajati 90ndate aastate keskel, aktiivne tegutsemine algas 2002. aastast. Firma põhitegevusaladeks on laoteenuse pakkumine ja kaubandus.

Laos hoitakse transiitkaupa, mis tuleb väljapoolt ELi kolmandatest riikidest ja läheb kolmandatesse riikidesse, ütles ettevõtte juht Aleksander Beljajev.

Firma laos hoitakse nii kaupu, mida ta ise müüb, kui ka teiste klientide transiitkaupu. Kaubaks on Kaug-Idast ostetavad konditsioneerid, mida müüakse edasi Venemaale, Valgevenesse, Kasahstani, Aserbaidžaani, Tadžikistani. Borinberg müüb konditsioneere ka Eesti turule, kuid ainult neid, mis on tulnud Euroopa Liidust.

Arengusuunad on laoteenuste ja kaubanduse laiendamine, tulevikuplaanide hulka kuulub ka partnerite ringi avardamine. Viimased aitavad hõivata uusi turgusid, sest üldjuhul tegelevad nad transiidiga. Sellised sidemed on ettevõtte arengule alati abiks.

Beljajevi arvates ei muutunud tollidokumentide vormistamine kolmandate riikidega keerulisemaks, vastupidi, läks isegi lihtsamaks infotehnoloogia rakendamise tõttu. Keerulisemaks on muutunud aruandluskohustus maksu- ja tolliameti ees. Viimase nõudmised on muutunud varasemaga võrreldes rangemaks, aga eks see ole ka arusaadav, nentis Beljajev.

Nagu kõigil teistel, on ka Borinbergil raskusi tööjõu leidmisega, eriti suur puudus on laotöötajatest. Transiidiäris töötavaid inimesi ei otsita tööbüroode kaudu, vaid inimesi võetakse tööle usaldusväärsete tuttavate soovituse alusel.

Beljajev leidis, et Eestis tasub tegeleda transiidi ja turismiga. Prognoose tuleviku suhtes ei soovinud Beljajev teha, kuid oli kindel, et hullemaks ei lähe. "Ühte võin öelda - langust ei tule," sõnas ta.

Küsitlus: Millised on teil ettevõtlust soodustavad tegurid?

Maakonnas ma ettevõtlust soodustavaid tegureid ei tea, küll aga Harju KEKi territooriumil olles on kõik infrasüsteemid olemas, et ettevõtlust arendada.

Tallinna lähedus, st infrastruktuuri areng Talllinnas ja tema lähiümbruses, mis pakub inimestele normaalset elukeskkonda ja teenimisvõimalust; kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, kuna toimub pidev elukeskkonna arendamine; inim- ja materiaalsete ressursside kontsentreerumine suhteliselt väikesele territooriumile.

Pealinna ja sadamate lähedus.

Võrreldes eelmise aasta Harjumaa TOPiga on tänavuse TOPi esikolmik täielikult uuenenud.

Mulluse TOPi võitis Viktor ja Nadežda Levadale kuuluv valtsmetallide ekspordi ja impordi ning transporditeenuste osutamisega tegelev OÜ Levadia. Teisel kohal oli ekspedeerimisfirma AS DBT ja kolmandal ehitusmaterjalitootja AS Talot.

"Metallifirmade üldise edu on tinginud ehitustegevuse järsk hoogustumine, metallitöötlemistööstuse edukas töö Eestis, metalliärimeeste õige hinnapoliitika, uued metalli kokkuostu võimalused ja uued metallimüügi turud ELi maades," rääkis Levada.

Vene suurima väetisetootja Akron osalusega DBT tegeles Muuga sadamas väetise transiidi ja ladustamisega. Talot tootis betoonitooteid ja soojustatud seinapaneele.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond TOPis näidatakse ära 100 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. a müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes 2004. aastaga, 2005. a maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.