Ettevõtjad nõuavad tehnoloogiale toetust

Artikkel

- Uudised
- Liis Kängsepp
- 13. september 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad nõuavad tehnoloogiale toetust
"See on põhiprobleem," lausus Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis, kelle sõnul peaks tööjõukriisi olukorras mõtlema, kuidas muuta tööjõumahukaid sektoreid tehnoloogiapõhisteks, ehk tuleb investeerida tehnoloogiasse.
Täna arutavad valitsusliikmed kabinetis, kas kiita heaks majandusministeeriumis kokku kirjutatud Eesti eelarvepoliitika aastateks 2007-2013. See dokument määrab, kui palju järgmise seitsme aasta jooksul Eesti ettevõtetele Euroopa Liidu ja riigieelarve summadest raha jagatakse.
Kaubandus-Tööstuskoja juhi Siim Raie sõnul on ettevõtjatel ja majandusministeeriumi ametnikel erinev nägemus, kui palju raha tuleks investeerida tehnoloogiasse. Raie sõnul tahavad tööandjad riigijuhtidele südamele panna, et kuigi eelarvepoliitikas korratakse tihti sõna "tootlikkus" ja räägitakse selle tõstmisest, ei anna selle eesmärgi saavutamise meetmed plaanis tooni.
Mõned nädalad tagasi saatsid Eesti Tööandjate Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda peaminister Andrus Ansipile kirja, kus märgivad, et nad ei ole nõus tegevusvaldkondade aastase ressursivajaduse proportsioonidega ning juhivad tähelepanu sellele, et tööandjate märkusi dokumendi kohta ei ole arvesse võetud. Kirjas seisab, et koolitusse suunatav raha peaks olema aastas umbes 100 miljoni võrra väiksem ning investeeringute toetamine samavõrra suurem.
Eelarvekava järgi on koolitusele seitsme aasta jooksul ette nähtud üle 400 miljonit krooni ning tagastamatut investeeringuabi antaks ettevõtjatele 832 miljoni krooni eest. Kokku on ainult inimestega seotud tegevustele eelarvekavas ette nähtud 1,1 miljardit krooni ning investeeringute toetamiseks 1,4 miljardit krooni.
"Ettevõtjate huvi on, et nad saaksid võimalikult palju tasuta toetusi," ütles majandusministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja Pirko Konsa, kelle hinnangul tuleks pigem suunata raha näiteks laenude garanteerimisse, et ärimehe motivatsioon ettevõtet stabiilselt vormis hoida oleks kõrgem. "Toetada võiks vaid väikseid tootmisettevõtteid, kes ise pole võimelised suuri investeeringuid tehnoloogia uuendamisse tegema."
"Edukaid ettevõtteid ei lasta ilma laenuta pangast minemagi," oponeeris Konsale Kriis, kelle hinnangul on pigem küsimus selles, kuidas minna tehnoloogilise arenguga edasi tingimustes, kus juba on investeeritud ning ettevõte teenindab laene ning tal pole enam nii lihtne juurde laenata. "Kui tahetakse uut hüpet, on otsetoetused loogilised. Kui muudes sektorites seda võimaldatakse, siis miks tööstus ei võiks saada."
Konsa sõnul ei saa koolitusele ja investeeringute toetamisele mõeldud raha proportsioone ümber jagada, sest summad tulevad erinevatest struktuurifondidest. Tehnoloogiainvesteeringute raha pärineb regionaalfondist ning koolituse oma sotsiaalfondist.
Hetkel kuum