Sifiga seotud firma arvevabriku klient

Eile tulid Eesti Ekspressi vahendusel teatavaks kolm firmat, mis ostsid kolme aasta jooksul kaupu politsei poolt tagaotsitava Dim Lucky arvevabrikult nimega Palermo Grupp. See firma on juba mõnda aega olnud ka maksuameti uurimise all.

Kuigi kokku on juhtumiga seotud ettevõtteid kahekümne ringis, on avalikkusele praegu teada nende seast kolm: kütusefirma Lukoil, soomlastele kuuluv metallikäitlusfirma Kuusakoski (endine EMEX) ning ärimees Endel Sifi osalusega kaubandusfirma N-Terminaal Hulgi.

Viimane ostis noorpõlves Dmitri Teslenko nime kasutanud Lucky arvevabrikult 700 000 krooni eest kütust. "Oleme kolme aasta jooksul vahetevahel Palermo Grupilt kütust ostnud ja selle edasi müünud," kinnitas ka N-Terminaal Hulgi juht Valeri Urb. "Artiklis on kirjas, et maksuamet uurib, aga minu poole pole keegi pöördunud," ütles ta.

Urb rääkis, et ta jälgis Palermo Gruppi nii Krediidiinfost kui ka teistest kanalitest, aga sealt ei tulnud midagi kahtlast välja. "Eks ma ostan kütust sealt, kust on odavam," sõnas Urb põhjuseks.

Nii ostis ka Kuusakoski riiki petnud firmalt alla kümne miljoni krooni eest metalli. "Nemad müüvad meile metalli ja meie maksame neile sellest eest raha, millelt nemad jätavad käibemaksu maksmata," selgitas Kuusakoski juht Ilmar Jõgi, täpsustades, et ei saa vastutada selle eest, mida teine firma teeb. Oma firma maksud on Jõgi sõnul ära makstud.

Ka Jõgi ei teadnud Palermo Gruppi karta, sest viiteid tema seotusest maksupettusega polnud.

Maksuamet on Jõgi sõnul käinud Kuusakoskist Palermo Grupiga sõlmitud tehingutele viitavaid pabereid võtmas. Miks sellest halba ei järeldatud? "Meilt võetakse pabereid kümnete firmade kohta, kuid mis maksuamet nendega teeb, meie ei tea. Neilt me tagasisidet ei saa," põhjendas Jõgi.

Prokuratuur ei soovinud eile kinnitada ühegi ettevõtte seotust maksupettusega, kuivõrd uurimine kestab. Prokurör Stella Veber sõnas, et kohtueelsel uurimisel on selgunud, et kahtlustatav Lucky juhtis n-ö arvevabrikute tegevust ja ta on tagaotsitav. Enamik fiktiivsetest tehingutest olid seotud kütusega, kuid olid ka mõned üksikud ehitusteenused ja muud teenused ning kaubad. Maksupettuse skeemis kasutati mitmeid varifirmasid ja eraisikuid.

Kriminaalasjas riigile tekitatud kahju on esialgsetel andmetel üle 30 miljoni krooni. Kriminaalasja menetleb maksu- ja tolliameti uurimisosakond. Kokku 20 tegutsevat ettevõtet kajastasid oma raamatupidamises variettevõtete nimelt esitatud fiktiivseid arveid, mis sisaldavad kaupade ja teenuste soetamist, mida tegelikkuses ei toimunud.

Autor: Gert D. Hankewitz