Keskkonnamõju hindamine on arendustegevuse osa

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on leida hüvede ja negatiivse keskkonnamõju vahel kompromiss, mis hoiaks negatiivse mõju võimalikult madalal.

Keskkonnamõju hindamine on muutunud arendustegevuse lubamise otsustamisel loomulikuks osaks. Keskkonnamõju tuleb hinnata juhul, kui eeldatavalt kaasneb oluline mõju keskkonnale, kusjuures keskkond tähendab nii loodus-, sotsiaal, majanduslikku kui ka kultuurilist keskkonda.

Kavandatava tegevuse elluviimiseks peab arendaja taotlema tegevusluba. Tegevusloaks võib olla ehitusluba, ehitise kasutusluba, nn keskkonnaload, nagu vee erikasutusluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba, kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba, maavara kaevandamise luba vms.

Tegevusloa andja, olles vaadanud tegevusloa taotluse läbi, peab otsustama keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse.

Keskkonnamõju hindamist korraldab ning sellega seotud kulud tasub arendaja. Arendaja ülesanne on leida keskkonnamõju hindamiseks litsentsitud ekspert. Ekspert peab oma töösse kaasama ka teisi erialaspetsialiste, kui tema kvalifikatsioon ei ole piisav. Keskkonnamõju hindamise algatamise korral koostab arendaja koos eksperdiga (eksperdirühmaga) keskkonnamõju hindamise lähteülesandena programmi, milles tuleb nimetada hinnatavad objektid - kavandatava tegevuse võimalikud alternatiivid, võimalikud keskkonnaelemendid (nt taimestik, loomastik jne), mida see tegevus võib mõjutada jms.

Programm avalikustatakse ning see läbib järelevalve. Kõigil huvitatud isikutel on õigus programmi ning muude asjassepuutuvate materjalidega tutvuda, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi. Selleks korraldatakse vähemalt kaks nädalat kestev avalik väljapanek ning pärast seda avalik arutelu.

Avalikustamisel esitatud märkustega ja küsimustega tuleb arvestada - programmi tuleb parandada ja täiendada, küsimustele vastata. Ettepanekuid ja küsimusi esitanud isikutele peavad arendaja ja ekspert ka kirjalikult selgitama, kas ja kuidas laekunud märkustega arvestati. Kui märkustega ei olnud võimalik arvestada, tuleb seda põhjendada.

Kui kavandatav tegevus võib mõjutada naaberriike, on ka neil õigus keskkonnamõju hindamisel osaleda.

Pärast programmi avalikustamist esitab arendaja programmi heakskiitmiseks keskkonnamõju hindamise järelevalvajale, s.o keskkonnaministeeriumile või maakondlikule keskkonnateenistusele.

Järelevalvaja hindab programmi vastavust kehtestatud nõuetele. Esinenud puudused tuleb kõrvaldada.

Ka keskkonnamõju hindamise aruanne avalikustatakse ning saadetakse hindamise järelevalvajale läbivaatamiseks. Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise järel teeb tegevusloa andja otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta.

Autor: Irma Pakkonen