Maagaas surub end nafta kõrvale

Maagaasi tähtsus kütusena peaks prognooside kohaselt hakkama naftale vaikselt järele jõudma. Praegu tarbitakse maailmas 2,7 triljonit kuupmeetrit gaasi aastas, mis on küttevääruselt võrdväärne umbes poole nafta tootmismahuga.

Energy Information Associationi prognoosi kohaselt aastaks 2030 gaasi tarbimine maailmas peaaegu kahekordistub. Aastase kasvutempona näeb assotsiatsioon 2,4%, samas kui nafta tarbimiskasvuks oodatakse keskmiselt 1,5%.

USA ja paljud teised riigid üritavad vähendada sõltuvust naftast. Ühendriikides paneb näiteks umbes 70% uutest majadest endale gaasikütte ning gaasi tarbimine energiajaamades on kasvanud. Ka Eestis kasutakse gaasikütet juba üle 120 000 kodus. Samuti nähakse võidukäiku vedelgaasi äris. Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib, et 2010. aastaks võiks vedelgaasi tootmine kasvada maailmas võrreldes praegusega 82% ja ulatuda 256 miljoni tonnini.

Gaasi tarbimiskasvust peaks võitma gaasitootjad, mis enamikus tegelevad ühtlasi ka naftatootmisega. Päris puhas gaasitootja pole enam ka Gazprom, mis aasta eest ostis enamusosaluse Sibneftis. Gazpromi kontorolli all on maailma suurimaid gaasileiukohti, kompanii toodab tervelt viiendiku maailma gaasist ja firma ligi 260 miljardi dollarine (3,2 triljonit krooni) turuväärtus jääb maailmas alla vaid Microsoftile, Exxonile ja General Electricule. Kõrvalmärkusena võiks välja tuua, et AMEXi gaasitootjate indeksisse kuuluvatest firmadest suurima Devon Energy turuväärtus on Gazpromist kümme korda väiksem ja aastas toodab ta gaasi kakskümmend viis korda vähem.

Samas on näha kasvu vedelgaasi tarbimises. Kui 2005 tarbiti 18 miljardit kuupmeetrit, siis järgmisel aastal peaks USAs tarbitama ca 27 miljardit kuupmeetrit gaasi.

Kaheks suurimaks gaasiväljaks peetakse maailmas Lõuna-Iraanis asuvat Assalouyeh'd (reservide maht eeldatavalt 10-15 triljonit kuupmeetrit) ja Venemaal asuvat Urengoid (reservide maht umbes 10 triljonit kuupmeetrit), kust hangib endale gaasi Gazprom. Lisaks on veel Kataris 25 triljonit kuupmeetrit reserve. USA Energia Informatsiooni Administratsioonis hindab, et maailmas ulatub gaasireservide maht umbes 170 triljoni kuupmeetrini.

Maagaasi suuremat võidukäiku pidurdab maailmas kütuse gaasiline olek, mis raskendab ta transportimist ja ladustamist. Kui mööda torujuhtmeid on gaasi ökonoomne toimetada, siis üle ookeani transport ei tasu end tihti ära. Meritsi on võimalik transportida küll kütust vedelgaasi näol, kuid siis muutub see ka kallimaks.

Näiteks on USAs vedelgaasi tarbimise osakaal väga väike. Üheks põhjuseks on see, et ajalooliselt pole Ühendriikides gaasiga muret olnud. Kiire impordikasv pole aga võimalik, kuna vedelgaasi transport vajab suuri investeeringuid - gaasi vedeldamine, spetsiaalsed vedelgaasi jaoks mõeldud tankerid ja taas vedelgaasile gaasilise kuju andmine. Lisaks on terrori- ja keskkonnaalase hirmu tõttu USA keeldunud vedelgaasiterminale oma territooriumile paigaldamast.

Möödunud talve tavapärasest soojem ilm aitas hoida gaasivarusid USAs kõrgel tasemel, mistõttu on gaasi hind viimase üheksa kuuga Ühendriikides enam kui poole võrra odavnenud. Arvatakse, et oktoobri alguseks kasvab maagaasi varude maht USAs 97 miljardi kuupmeetrini, mis on kõrgeim näitaja pärast 1990. aasta sügist. Ilm ja gaasireservid on äärmiselt tähtsad, kuna näiteks 40% USA gaasitarbimisest jääb talvekuudele. Sooja ilma tõttu oodatakse käimasolevaks aastaks USAs tarbimise 1,1%list langust, kuid järgmiseks aastaks juba 4,1%list tõusu. Viimased kümme aastat on gaasi tarbimine Ühendriikides püsinud küllalt stabiilselt 1,7 miljardi kuupmeetri juures päevas.

Gaasi hinna kõikumisest näitab hästi New Yorgi kaubabörsil noteeritud gaasi hind, mis on liikunud viimase kaheteist kuu jooksul 4,9-15,4 dollari vahel tuhande kuupjala kohta (see teeb kuupmeetri hinnaks 2,1-6,8 krooni). Teisel pool ookeani asuv Gazprom müüs aga näiteks möödunud aastal Vene tarbijale gaasi alla 0,5 krooni kuupmeeter.

Näiteks võib tuua veel geograafiliselt väga hästi hajutatud tootmisega Apache'i, mis sai Argentinast 2006. aasta esimesel poolel kuupmeetri gaasi eest 0,3 krooni, kuid Põhjamaadest 3,5 krooni. Hinnavahe enam kui kümnekordne!!! Samas naftabarreli eest teenis Apache kõige vähem Argentinas (43 dollarit) ja enim Austraalias (70 dollarit). Hinnavahe üle pooleteise korra.

Ehkki maagaasi hind on kõikuv, püüab ta liikuda koos nafta hinnaga. Ühe naftabarreli kütteväärtus on võrdne 170 kuupmeetrit gaasiga. Ehk kui naftabarreli hind liigub 60 dollaril, võiks kuupmeeter gaasi maksta 4-4,5 krooni ringis.

Transpordiprobleemi tõttu võib gaasi tarbitavates regioonides ilmneda gaasi hinna suuri kõikumisi. Hinnakõikumist põhjustavad nii ilm, majandusaktiivsus kui ka reservis oleva gaasi maht.