Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõerd tõstab ametnike palka lisatasude arvel
Kui praegu on riigiametnike kõrgeima astme töötasu 12 500 krooni, siis tuleval aastal tahab Sõerd selle tõsta 25 000 kroonile ning tunduvalt kergitada ka madalama palgaastmega inimeste töötasu. Kui palju madalama astme palgad tõusevad, veel teada pole, sest see on seotud alampalgaga, mida järgmiseks aastaks pole veel kokku lepitud.
Palgamäärasid tahab rahandusminister tõsta selleks, et muuta praegust süsteemi, kus suur osa riigiametniku palgast makstakse tihtipeale välja lisatasudena.
"Lisatasud ja preemiad tuleval aastal ei kasva," ütles Sõerd riigiametnike suurt palgakasvu kommenteerides. Ta selgitas, et lisatasud vähenevad, kuna astmepalk tõuseb, kuid palgakulude eelarve jääb samaks. Kui asutus tahab pärast uut palgaastmestikku teistsugust palka maksta, siis peab seda tegema olemasoleva raha ja palgafondi juures, kuna juurde seda ei saa.
Justiitsministri nõuniku Hanno Pevkuri sõnul on nad rahandusministeeriumi ametnikega korduvalt arutanud avaliku teenistuse seaduse uut kontseptsiooni ning justiitsministeerium pooldab üldse palgaastmete kaotamist.
"Mängimine astmetega ei too enam kellelegi tulu. See ajast ja arust süsteem ei tööta täna," lausus Pevkur. "Palgaastme järgi võib kantsleri palk täna olla 12 500. Aga see on absurd ja kõik teavad, et kantslerid tegelikult sellist palka ei saa."
Sõerdi idee muudaks palgasüsteemi Pevkuri hinnangul kindlasti läbipaistvamaks, kuid ei too lõpplahendust. "Selline poolpehme variant hädapärast kõlbab, aga ta ei lahenda olukorda."
Rahandusministeeriumi riigihalduse talituse juhi Danel Lehtoja sõnul ei tähenda palgaastmete tõstmine siiski kõikide lisatasude kadumist, kuna avaliku teenistuse seaduse järgi on lisatasud näiteks teenistusaastate, teaduskraadi ja keeleoskuse eest ette nähtud. "Kui ametnik saab praegu koos lisatasudega 25 000 krooni palka, siis palgaastmete tõstmine ei tähenda talle palgatõusu, vaid palga elemendid jaotatakse ümber," rääkis Lehtoja.
"Ma ei nimetaks seda muutust kosmeetikaks," sõnas Lehtoja. "Meie eesmärk on vähendada lisatasude ja suurendada astmepalga osakaalu."