Toetusraha viibimine pidurdas äri

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest stardiabi taotlenud ja üsna kiiresti positiivse vastuse saanud Reimann Retkede juhatuse liige Mart Reimann oli sunnitud tühistama süsta tellimuse, kuna keskus ei kandnud lubatud ajaks, 15. juuliks, stardiabi raha üle.

"Kõige kurvem oli see, et ei saanud ka konkreetset vastust, millal raha oodata võiks," meenutas Reimann. "Raha laekus augusti keskpaigas, kuid tellimuse olime pidanud juba tühistama." Reimanni järelepärimistele vastati Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest stiilis, et praegu on taotlus teises osakonnas ja seal tegeletakse sellega.

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhi Kaupo Reede sõnul ei anna nende keskus kellelegi raha - raha jagab EAS. Nemad ainult nõustavad ettevõtjat toetustaotluse koostamisel ning saadavad valmis taotluse EASi. Sealt tuleb ka rahastamisotsus, mida nad vahendavad ettevõtjale.

"Meil ei ole mõtet ettevõtjat jooksutada, me oleme ise EASiga asju ajanud ja ettevõtjatele EASi otsuseid vahendanud," ütles Reede.

EASi kommunikatsiooni koordinaatori Piret Malvi sõnul teavitab EAS ise taotluse esitajat taotluse registreerimisest ja menetlusse võtmisest ning hiljem positiivsest või negatiivsest otsusest. Kui on tehtud positiivne otsus, peab taotleja viima ellu projektis ette nähtud tegevused, tegema kulutused ja tõendama EASile tegevust ja kulutusi. EAS kontrollib, kas kulud vastavad toetusprogrammi nõuetele ja toetuse eraldamise otsusele. Kui EAS on tehtud kulud kinnitanud, tuleb toetuse saajal esitada väljamaksetaotlus.

Seejärel esitab EAS rahandusministeeriumile kui makseasutusele ettepaneku toetus välja maksta. See toimub 20 tööpäeva jooksul arvates korrektse väljamaksetaotluse laekumisest. Kui maksetaotluses on ebatäpsusi, pikeneb see aeg nende päevade võrra, mis läheb väljamaksetaotluse parandamiseks ja nende paranduste kontrollimiseks. 20 tööpäevale lisandub alati ka aeg, mis kulub rahandusministeeriumil toetuse ülekandmisele, selgitas Malv.

Ükskõik millisel teisel perioodil aastast ei oleks see olnud Reimannile probleem, aga kui 60% ettevõtte aastakäibest moodustavad just juuli ja august, siis oli neil 160 000kroonist stardiabi võimalik kasutada põhimõtteliselt alles järgmisel aastal.

Yoga Intelligence ASi juht Raivo Raestik ei varjanud oma pettumust EASi toetuse jagamise põhimõtetes. "Eestis mõeldakse üldiselt väikselt ja Eesti kontekstis," lausus Raestik. "Kui sa räägid, et tahad luua suurt süsteemi, mida ei ole mujal maailmas, siis ollakse skeptilised ja ei saada aru, millega tegu. Innovaatilise tehnika mõistmise kompetents jätab soovida."

Eksporditoetusest keeldumise põhjusena toodi Raestikule see, et ettevõte pole kunagi eelnevalt midagi eksportinud. "Oma toodet arendav ja alustav ettevõte, kes hakkab tegema midagi ambitsioonikat, ei saa EASist raha," kinnitas Raestik. "Miks saab toetust see, kel on juba eelnev eksporditulu, need saaks ka ise hakkama."

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse järgi peab ettevõtja varasem ekspordikogemus moodustama 10% taotluse koondhindest ning positiivse otsuse eelduseks on, et ükski kriteeriumidest ei tohi saada hindeks "null", tõdes Malv.

Raestiku sõnul vaadatakse EASis väikeseid projekte, projektid, mille maksumus läheb üle 10 miljoni krooni, lähevad nende skaalast välja. Selleks, et oma toodet valmis teha, on Yoga Intelligence tänaseks kulutanud juba enam kui neli miljonit krooni ja veel oleks vaja vähemalt 10 miljonit. "EAS toetab ainult väikeseid projekte, mis ei tekita Eesti Nokiat," sõnas Raestik.

Malvi sõnul toetab EAS ettevõtete rakendusuuringut või tootearendust 300 000 kuni 10 miljoni krooniga.