Ümberasujad võivad Tallinnas tagasi saada veel poolsada maja

Tallinna linnavalitsuse andmetel asub suurem osa neist majadest kas kesk- või vanalinnas ning on munitsipaalomanduses. Kokku on tagastamisnimekirjades üle kogu Eesti umbes 300 kinnistut.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakonna nõunik Uku Hänni ütles reedel, et pea kõikide kinnistute näol on tegemist väärtuslike ja kallite objektidega. Hänni osales rahandusministeeriumis ümberasujate vara kohta tehtud analüüsis ja tema seisukohti kuulas põhiseaduskomisjon korduvalt.

Üks tagastatav kinnistu on näiteks Raekoja plats 15, kus asub Vene restoran Troika. Teine huvipakkuvam objekt on Lühike jalg 9, mis on vanamuusikaansambli Hortus Musicus kodu. Tegemist on elumajaga, mis on kokku ehitatud Lühikese jala väravatorniga.

Tallinna kesklinna halduskogu liige Tiina Mägi näeb vastuvõetud seadusemuudatuses eelkõige eetilist konflikti. "Ma ei taha uskuda oma kõrvu, et see teema üldse uuesti üles võeti. Probleem oli ajaloolises mastaabis lõpetatud, miks on vaja uuesti meie jaoks käivitada seda valu. Ma ei räägi nendest miljarditest, mis see kõik riigile maksma läheb. Raha ei ole eesmärk, raha on vaid vahend millegi tegemiseks. Miks on vaja hävitada oma riiki võõraste, laenatud relvadega?" küsis Mägi.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas nentis, et tagastatavate majade hulgas on objekte, millega kaasnevad kohtuvaidlused toovad kindlasti kohustusi linnale, sealhulgas kohtukulud. Lõplikke summasid, mida see seadusemuudatus Tallinnale koos praegustele rentnikele asenduspindade soetamise maksumusega kaasa toob, on veel väga raske hinnata.

Aas avaldas arvamust, et riik peaks tegema vastavad eraldised, kuid suure tõenäosusega tuleb kogu raha leida linnal. "Tegelikult polegi suurt vahet, kas need kulud katab linn või riik, sest kokkuvõttes tuleb see kõik maksumaksja taskust. Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse otsusega. Omalt poolt saan vaid öelda, et linnavalitsus teeb kõik selleks, et kaitsta üürnikke," ütles abilinnapea.

Üürnike arv, keda see puudutada võib, selgub sellel nädalal.

Järgmise üheksa kuu jooksul vaatab komisjon läbi kõik menetluses olevad tagastamisasjad. Kui mitmel juhul otsustatakse maja tagastada, on Riigikogu liikme Urmas Reinsalu sõnul väga raske öelda.

"Juhul kui mingi kinnisvara on juba heauskses omandis, siis seda ei tagastata," kinnitas ta. Reinsalu lisas, et isikud, kes elavad tagastatavates hoonetes, jäävad sinna elama tähtajalise üürilepingu alusel.

Reinsalu rõhutas, et ei riigikohtu otsus ega Riigikogus vastu võetud samasisuline seadus ei muutnud ühtegi omandireformi üldpõhimõtet ning kogu kriitika praeguse juhtumi kohta on tegelikult viisteist aastat hiljaks jäänud kriitika kogu omandireformi filosoofia kohta.