Kõik pole kuld, mis hiilgab

Börsimaailmas on tuntud aastasadade tagusest ajast pärinev ütlus - osta, kui veri on tänavatel, ja müü, kui fanfaarid hüüavad. Ütlus pärineb Waterloo lahingu aegadest ja selle autoriks on Rotschildide pangandusdünastia. Ütlus pole oma aktuaalsust kaotanud ka tänasel päeval. Kui olukord on lootusetu, võivad tekkida väärtpaberite ostmiseks parimad ajad, kuna varade hinnad on massiivse müügi tõttu kukkunud.

Olukord Ungaris meenutab visuaalselt vägagi lahingutandrit. Kahurid küll ei kõmise, kuid teletorn on leekides ning protestijate ja politsei vahelistes kokkupõrgetes on sadu vigastatuid. Ironiseerides võiks ju öelda, et spekulantidele oleks veelgi parem, kui tänavale toodaks tankid.

Miks protestitakse? Sest peaminister pettis valimistel valijaid. Ungari riik on elanud aastaid üle võimete - trükkides kulutusteks raha või laenates seda. Valitsus on minetanud usalduse - aina prognoositakse eelarvepuudujäägi kärpimist, tulemused näitavad selle kasvu. Kui riik ei kuuluks ELi, ei annaks investorid ilmselt sellist vassimist andeks. Paraku on võimulolev sotsiaaldemokraadist valitsusjuht, kelle tagasiastumist nõutakse, ootamatul kombel reformija, kes on võtnud ette riigi püksirihma koomale tõmbamise. Ta lubas aprillis valimistel maksukärpeid, kuid tõstab makse ja kärpis 2007. aastaks eelarvest makstavaid soodustusi 4,6 mld dollari ulatuses. Sel aastal peaks Ungari eelarvedefitsiit ulatuma 10,1%ni SKPst.

Kuigi veri on tänavatel, puudub siiski investorite reaktsioon. Aktsiaturg on langenud vaid tühised protsendid. Tõelist verd võiks Ungari majanduses ja finantsturgudel näha hoopis siis, kui peaminister tagasi astuks.