Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudtee saab juba tänavu riigi omandiks
"Me hakkame kohtuma iga päev ning teeme seda seni, kuni kõik teemad on arutatud ning saame lõplikule kokkuleppele enamusaktsiate omanikuga. Finantspoolega on nii, et aasta lõpuks maksame ka mõlemale vastuvõetava summa raudtee eest. Raha tuleb lisaeelarvest. Täna on aga kõik numbrid konfidentsiaalsed," sõnas Savisaar.
Tegemist on Eesti riigi ajaloos esimese juhtumiga, kus erastamisleping lõpetatakse mõlema poole kokkuleppel. Majandusministeeriumis loodud komisjoni, mis peab BRSi aktsiad riigile tagasi tooma, kuuluva ministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul on nad optimistlikud.
"Tagasiost peaks andma meile hea võimaluse hakata raudteed ka tõsisemalt arendama. Saaksime korralikult tööle panna Viljandi, Pärnu, Narva liini, korda teha perroonid ja ülesõidud. Meid teeb ärevaks ka Edelaraudtee soov alandada sõidukiirust. Selle valguses on vaja kiiresti sekkuda," lisas majandusministeeriumi raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Tatter ütles, et riigi omanduses olev raudtee infrastruktuur areneb, kuna riigil on kohus seda hooldada. "Erafirmal ei ole huvi panna raha sinna, kust see tagasi ei too. Riik aga teeb seda kohustusest pakkuda head teenust oma elanikele," sõnas Tatter.
BRSi osaniku ja esindaja Jüri Käo hinnangul saab kuu jooksul selgeks, kas riik ostab raudtee aktsiad ning millise hinnaga. "Riik võttis Suprema tehtud pakkumise vastu. Seda, et see otsus mind üllatanud oleks, ei saa öelda. Tegemist oli poliitilise ja mitte majandusliku otsusega," sõnas Käo.
Käo lisas, et hinda ning selle vastuvõetavust ta kommenteerida ei saa. "Peaminister Ansip ütles, et presidendi valimise ajaks jäetakse asi sinnapaika ning lõpliku ostuotsuse tulemise aega ei tea. Kuid kui riik osutub ostjaks ning raha tuleb lisaeelarvest, on tegemist avaliku infoga ning saab ka hinna välja öelda," sõnas Käo.
BRSil on riigi vastu pooleli üle 20 kohtuasja, neist kolm on esitatud rahvusvahelisele arbitraažile. Riiki nõustava Lextali advokaadibüroo vandeadvokaat Tarmo Sild ütles, et kõik kohtuasjad on riigile perspektiivikad.
Kinnitamata andmetel on riik kinnitanud BRSi ostusummaks 2,5 miljardit krooni.