Internet hävitab ajalehe 30 aastaga

Pärast internetimulli lõhkemist arvasin ma koos paljude teistega, et internetiuudised ei tõuse iialgi paberlehega tõsiselt konkureerivaks meediumiks. Ma eksisin.

Viimase paari aasta trend kogu internetti kasutavas maailmas kinnitab vastupidist. Üha enam inimesi kasutab üha rohkem arvutit. Julgen väita, et ilma online-meediumita ei ole aktiivse inimese täisväärtuslik toimetulek enam võimalik.

Sel nädalal käivitas Äripäev oma kõigi aegade suurima tehnoloogiainvesteeringu - Aripaev.ee. Meie eesmärk on selge ja lihtne: pakkuda ettevõtlikule inimesele kiireid, huvitavaid ja vajalikke majandusuudiseid. Aripaev.ee on kõigile vaba uudistekeskkond, milles Eesti suurim majandustoimetus töötab selle nimel, et iga oluline uudis jõuaks avalikkuse ette loetud minutite jooksul.

Möödas on see aeg, kus meie internetiuudised olid homset paberlehte tutvustavad nupukesed või igavad pressiteated. Aripaev.ee on paberlehest sõltumatu iseseisev uudistekanal. Aripaev.ee taotleb internetis sama positsiooni nagu on Äripäeval teiste lehtede seas, s.o olla domineeriv meediakanal otsustajate ja ettevõtlike inimeste seas.

Lisaks online-uudistele käivitub täiesti uus väikeinvestorile mõeldud veebikeskkond koos reaalajas aktsiahindade ja investor Toomase logiraamatuga. Materjale kommenteerivad toimetuse valitud kolumnistid, võimalus sõna sekka kirjutada on igal kasutajal. Uuel veebiküljel on sisenemiskoht Äripäeva kirjastatud 100 000 trükiarvuga töökuulutuste lehe peegeldusse Vakants.ee. Klientide käsutuses on enam kui 200 000 fotot sisaldav Äripäeva Fotopank. Äripäeva enam kui 20 000 tellijat pääsevad jätkuvalt oma koodiga lehe peegeldusele ja arhiivi.

Oma veebikülje loomiseks töötasime üksikasjalikult läbi oma Rootsi sõsarlehe Dagens Industri ülieduka veebistrateegia. Täna on meie ülesandeks viia see platvorm ja ideoloogia oma partnerlehtedele Lätis, Leedus, Poolas, Sloveenias, Horvaatias, Bulgaarias, Ukrainas ja Venemaal.

Nüüd küsite minult, et mis saab paberlehtedest, kas nad surevad välja? Aus vastus oleks, et veel mitte. Vähemalt Eestis jäävad ajalehed järgmiseks viieks või kümneks aastaks kaalukaimaks infokanaliks. Kuid pingeline konkurents internetiga on alanud juba täna. Ükski päevaleht ei suuda enam internetikanalitega uudisteedastamise kiiruses võistelda. Äripäev profileeribki juba ennast edukalt pelgast uudistelehest uuriva ajakirjanduse ja kommentaaride leheks, millega võidame kindlasti juurde uusi lugejaid ja tellijaid.

Mis saab aga 30 aasta pärast? Kardan, et midagi sellist, mis on saanud vinüülplaatidest täna. Ka ajalehtedele jäävad üksikud fännid, mina, kui veel elan, kindlasti nende seas.

Võin muidugi eksida, kuid paistab, et internetist pole meil enam pääsu!