Meil läheb nii hästi, et rahast enam ei räägita

Eesti majandus kasvab ja ettevõtetel läheb hästi. Võta nüüd kinni, kas see on tingitud üldisest soodsast keskkonnast või juhtide endi õigetest otsustest ja oskuste kasvust.

Skeptikud arvavad, et praegu polegi osal juhtidel vaja midagi eriti teha - kliente tuleb niigi uksest ja aknast sisse, toimeta ainult nõutud kaup kiiremini kohale.

Kiire majanduslik õitseng on toonud juhtide hoiakutesse ja kõnepruuki uue suuna. Veel viis aastat tagasi rõhutati nii töötajatele kui ka esinemistel, et kõige olulisem on firma jaoks käive ja kasum ning töötajad on selleks, et seda teenida. Tänavusel Tartu Juhtimiskonverentsil kõlasid juhtide suust aga põhiliselt pehmed väärtused: motiveerimine, kaasamine, infovahetus, töökeskkond.

Vaid Sampo panga juht Aivar Rehe tuletas korraks meelde, et ettevõtte eesmärk on siiski omanikele raha teenida, kuid laiemat kõlapinda see ei leidnud. Ja kui pankur ka ei oska raha lugeda, kes siis veel?

Aga paistab, et firmad käituvad nagu piisavalt jõukad inimesed - kui raha on piisavalt endale meeldiva elustiili rahuldamiseks ning jääb ülegi, siis pole mõtet sel teemal eriti palju lobiseda. Kõigile on niigi selge, et seda on piisavalt.

Raha ja kasumi asemel on juhtide kõnepruuki ja loodetavasti ka mõtteviisi kinnistunud pehmed väärtused - motivatsioonipaketid, arenguvõimalused, töö ja isikliku elu tasakaal ja tervis.

Äkki pole siiski skeptikutel õigus ja Eesti ettevõtetel läheb hästi mitte soodsa väliskeskkonna tõttu, vaid seepärast, et nende töötajad on rahulolevamad ja panustavad rohkem ka töösse?