Metsatööstust kimbutab palgikriis

Eesti Metsatööstuse Liidu esimese kvartali aruandest selgub, et viimaste aastate jooksul on raiemahud oluliselt vähenenud, moodustades vaevalt poole arengukavaga heakskiidetud optimaalsest raiemahust. Tekkinud olukorras on puidutöötlejad kohaliku toorme nappuses sunnitud oma tootmist ümber korraldama ja ostma toorainet sisse peamiselt Lätist ja Venemaalt.

"Ei ole mõistlik toetada naabrite majandust, kui Eestis on metsakasutus alla poole võimalikust. Kui me oma tooraine vajadust impordiga ei kataks, oleksime väga tõsises kriisis, kuigi paikneme Eesti ühes kõige metsarikkamas piirkonnas," kommenteeris Võrumaal asuva ASi Toftan tegevjuht Martin Arula.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve sõnul jääb selle aasta Eesti raiemaht 5 ja 6 miljoni tihumeetri vahele, kuigi 2002. aastal heakskiidetud metsanduse arengukava järgi on optimaalne 12,6 miljonit tihumeetrit.

Peamiseks põhjuseks on jäik maksusüsteem, mis pärsib erametsade majandamist. Nimelt käsitletakse puidu müügi puhul maksustatava tuluna kogu tehingu käivet ega võeta arvesse metsa ülestöötamise ja uuendamise kulusid.

"Praegustel tingimustel ei ole erametsa majandamine omaniku jaoks atraktiivne ega majanduslikult kasulik. Paljud metsaomanikud ongi juba oma erametsad maha müünud, sest nad lihtsalt ei tule kõrgete maksude tõttu metsa majandamisega toime," selgitas Arula.

Maksu- ja tolliameti teatel ei ole kogu müügitehingu tulu maksustamise väide päris korrektne, sest osa metsaga seotud kulutusi saab kanda ettevõtluse kuludesse ja vähendada sellega maksustatavat tulu sõltuvalt sellest, kas tegu on ettevõtlustuluga või kasuga vara võõrandamisest. Maksustamise alused on mõlemal juhul erinevad, teatas maksuamet.

Talijärve sõnul on probleem aastatega ainult teravamaks muutunud. Eesti Metsatööstuse Liit on murega korduvalt pöördunud nii keskkonna- kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, kuid tulemusteta. Ometi kannab ka riik metsakasvatuse ja metsavarumisega seotud tulude saamata jäämise tõttu igal aastal otsest majanduslikku kahju.

Teise suure augu lööb riigi rahakotti puidu import. Toorme impordi suurenemise tõttu oli ainuüksi 2006. aasta esimeses kvartalis väliskaubandusbilanss puidutoodete osas 135 miljonit krooni väiksem kui 2005. aastal. Kokkuvõttes jäävad metsakasvatusega ja metsavarumisega seotud tulud Eestil saamata, raha viiakse Eestist välja, ettevõtluse maht väheneb, samuti tööhõive. Suve alguses oli Stora Enso tooraine nappuse tõttu sunnitud kolmes oma neljast saeveskist vahetuste arvu vähendama.

"Õnneks ei pidanud me siiski kedagi koondama. Oleme järjepidevalt investeerinud jätkutöötlemisse ja tänu sellele spetsialiseeruti ümber ettevõtte sees," ütles Stora Enso Metsa juhataja Rait Hiiepuu. Küll on aga mitmed väiksemad saeveskid olnud sunnitud pankroti tõttu oma tegevuse lõpetama.

"Riik lihtsalt vaatab, käed rüpes, pealt, kuidas langev puu neile kaela kukub," laiutas Andres Talijärv käsi.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Erik Kosenkranius tunnistas, et metsaraie on viimasel ajal langustrendis, kuid ainult maksusüsteemiga ta seda probleemi siduda ei tahaks. Kosenkraniuse sõnul ei toeta tänane metsanduse maksustamise süsteem tõesti säästvat metsandust ja tuleks üle vaadata. Oma osa on riiklikel regulatsioonidel, mida uue metsandusseadusega leevendatakse.

Samas viitas ta erametsaomanike organiseerimatusele ning vähesele huvile oma metsa majandamise vastu.

Viimastel aastatel tunduvalt kasvanud impordinumbrid on Kosenkraniuse hinnangul murettekitavad.

"Kindlasti tuleks Eestis olev puiduressurss säästva majandamise piires maskimaalselt ära kasutada, see tagab sisemajanduse koguprodukti kasvu ja tööhõive. Kui me seda ei tee ning raha, potentsiaal ja töökohad Eestist välja lähevad, on see ikka väga halb," ütles Kosenkranius.