Unistuste töö annab energiat

Saksamaal Hollandi piiri lähedal kasvanud Michale Stenneri karjäär on klassikaline karjäär "ajalehepoisist miljonäriks". Nende perekond polnud eriti rikas, sest kuigi tema isa töötas õpetajana, kasvas peres kuus last. Juba 14aastasena hakkas Stenner kooli kõrvalt kelnerina tööle ja sai varakult selgeks, et talle meeldib ja sobib hotellitöö.

"Mulle meeldib inimestega suhelda ja unistasin töötamisest hotelli valvelauas öövahetuses. See unistus täitus 23aastaselt Frankfurdi suures hotellis. Öövahetuses töötamine on kohati nagu filmis, sest kogu aeg juhtub midagi - keegi jääb vahele narkootikumidega, keegi sureb, kusagil kakeldakse. Aga mulle on alati meeldinud probleemide lahendamine ja keerulistest olukordadest väljatulek," leiab Stenner.

Stenner oli tollal suure hotelli noorim juht, sest Saksamaal reeglina nii noorelt sellisele positsioonile ei jõua. "Kui siin Eestis võtsin hiljuti tööle 25aastaseid juhte, kellel oli juba olemas ka vastav töökogemus, siis Saksamaal oleks see olnud üsna tavatu - seal on karjääriredel üsna jäigalt paigas."

Stenner valis stabiilsuse asemel teise tee ja töötas kuus aastat Aafrikas, tõustes teenindusjuhiks luksushotellis, kus peatusid VIP-külalised, ärimehed ja turistid. Kuumast kliimast Eestisse tulek polnud esialgu lihtne.

Stenner töötas pärast Aafrikast naasmist suures Düsseldorfi hotellis, kui talle tehti pakkumine tulla Eestisse juhatama Park Consul Hotel Schlösslet.

"Esialgu polnud ma sellest mõttest eriti vaimustunud - ma ei teadnud eriti Eestist midagi ega tundnud siin kedagi. Mõtlesin, et tulen vaatan korraks, mis koht see üldse on. Tulingi 1997. aasta suvel ja mulle meeldis väga - siin oli sama soe kui Aafrikas. Andsin oma nõusoleku ja tulin tagasi novembris. Üllatuseks polnud siin enam põrmugi nagu Aafrikas, vaid hoopis tuuline ja külm. Arvasin, et olen palju reisinud ja tunnen maailma hästi, kuid selliseks kliimaks ma siiski valmis polnud," sai ta kinnitust, et esmamuljet ei tasu alati usaldada.

Algul oli kõige raskem siiski sõprade puudumine, sest eestlased ei ole teatavasti väga altid võõrastega kiiresti lähemaid suhteid looma. "Aga siis läks mu elu väga kiireks - uue hotelli käivitamine haaras kogu mu aja ja mul polnud aega enam oma üksindusele mõelda. Vähehaaval tekkisid ka sõbrad ja kuue kuuga hakkas mulle siin meeldima."

Algul valmistas kõige enam peavalu luksushotellile vastava kvaliteedi säilitamine. "Pidime isegi köögi korraks sulgema, et leida vastavate oskustega kokk. Hea meeskonna loomine oli raske, sest vastava kogemusega inimesi nappis. Ka ei olnud siin tollal saadaval kõiki toiduaineid ja pidime neid mujalt kohale tooma."

Heade töötajate nappus pole aga kümne aastaga vähenenud, vaid pigem vastupidi. "Siin on süü ka haridussüsteemil," arvab Stenner. "Võrreldes Saksamaaga saavad õpilased kutsekoolis lihtsalt hakkama - neid ei huvita kooliskäimine, nad pigem käivad tööl ja teenivad raha."

Ka Saksamaal käivad ametit õppivad noored paar päeva nädalas tööl, kuid nende selge prioriteet on õppimine - koolist ei puuduta. Siin aga ei nõuta neilt pidevat õppimist, aga teadmisteta töötajatega pole enam tänapäeval kvaliteethotellis eriti midagi peale hakata.

Kuigi Stenner otsustas 2002. aastal proovida jälle kätt Berliini suures hotellis, on ta eelmisest aastast siin tagasi. "Kõik sai alguse sellest, et Tarmo Sumberg tuli Berliini ja kutsus mind kohvi jooma. Selle tulemusel juhatan nüüd Tallinna vanalinnas asuvat Kolme Õe hotelli ja kohe avame Vene tänaval uue Telegraafi hotelli."

Tundub, et väikesed luksushotellid on talle siiski rohkem südamelähedased kui maailmalinnade suurhotellid.

Kui Michael Stenner pärast viit aastat siin töötamist Saksamaale tagasi läks, oli ta omandanud väga hea hotellijuhi kuulsuse. Leppisime juba tollal omavahel kokku, et kui mul mõni võimalus avaneb, siis pakun seda talle. Ta on täpselt selline, nagu hea hotellijuht peab olema - tähelepanelik, sõbralik ja lubadustest kinnipidav. Kliendid hindasid teda väga.

Hotellindus on rahvuvaheline äri ja kahjuks on kohalik hotellijuhtide turg praegu veel olematu, osaliselt on see ka haridussüsteemi süü, kuid ka vastava kogemuse puudumine.

Heal hotellijuhil peaks olema ülevaade hotellitöö kõigist etappidest - ta peaks olema läbinud karjääriredeli alates kelnerist ja seda soovitavalt erinevates riikides.