Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Anne Tääkre jääb truuks toiduainetööstusele

    Olete õppinud toiduainete tehnoloogiat ning kogu karjääri olete töötanud toiduainete tööstuses. Miks just selline valik?
    Esiteks huvi toiduainete vastu. Teisalt kui ülikooli astusin, tundus see eriala minu jaoks atraktiivne - seda nii toidu valmistamise kui ka tehnoloogia poole pealt. Tehnoloogina ei ole ma küll töötanud. Alustasin juhina ehk vahetuse meistrina ning siis juba läksin turundusse.
    Miks tehnoloogina pole töötanud, ei pakkunud huvi?
    Pärast ülikooli lõppu suunati mind Kalevisse. Esialgselt oleksin pidanud tööle hakkama keemikuna. Parasjagu oli aga rohkem vaja vahetuse meistrit ning seda kohta mulle ka pakuti. Nii alustasin tööd tolleaegses närimiskummi tsehhis. Töö oli huvitav ja andis hea kogemuse inimestega suhtlemisel.
    Nüüdseks töötate endises Pärnu Õlletehases, miks selle pakkumise vastu võtsite?
    Mulle meeldib alustada algusest. Kui vaadata ka mu eelmisi töökohti, siis näiteks Meieri kaubamärk oli ka nii toote kui brändi mainelt üsna kehvas seisus. Pakkumist ajendas vastu võtma see, et tahtsin midagi ära teha. Alati on kergem alustada seal, kus perspektiiv on suurem - nii õnnestuda kui ka ebaõnnestuda. Mitte millestki midagi teha, on palju innustavam kui minna ettevõttesse, kus kõik on korras ja hakata kellegi teise strateegia järgi brände arendama. Teatud mõttes on see risk, kuid see on palju huvitavam.
    Selles valguses tundub, et olete nii-öelda jäärapäine, on see teile kahjuks olnud?
    Kindlasti, aga ma ei kahetse seda. Võib-olla mõningane jäärapäisus sundis mind Tallinna Piimatööstusest lahkuma - sealse brändistrateegia tõttu. Pidasin enda dogmadest liiga palju kinni. Samas ei ole kindel, kas minu dogmad oli õiged. Aga jäärapäisuse tõttu olin sunnitud tegutsema oma südametunnistuse järgi.
    Kas lahkusite riiuga?
    Ei vastupidi. Minusse suhtuti väga hästi, mulle tehti hea pakkumine ning arenguruumi oli piisavalt.
    Vahetult sel ajal sain pakkumise minna Pärnu Õlletehasesse, kus anti võimalus alustada kõigega otsast peale.
    Teisalt ei ühtinud minu nägemus Tere ja Meieri kaubamärkide koos turundamisest ettevõtte omaga ja ma ei tahtnud endaga vastuollu minna.
    Miks mitte?
    Sellepärast, et Meieri on nagu mu oma laps - olen sellega tegelenud üsna algusest peale. Kui Tallinna Piimatööstus aastal 2002 Meieri kaubamärgi koos Meieri AS-iga ära ostis, tundus minule, et nii Meieri kui ka Tere olid väga erineva ideoloogilise tausta ja imidžiga. Neid oleks olnud kasulikum turundada kõrvuti.
    Mainisite oma dogmadest turunduses, mis need olid?
    Just see sama kahe kaubamärgi eraldi turundamine. Tere piima kaubamärk on rohkem linnalik, Meieri loomisel on aluseks maalähendus. Seega oleks neid minu hinnangul saanud väga hästi kõrvuti arendada ehk jätta mõlemad kaubamärgid alles, mis oleks andunud suurema turuosa.
    Samas ei pruugi minul õigus olla ning neil läheb ühendatud kaubamärgiga väga hästi.
    Kui Terel hästi läheb, kas tunnete kibestumist, et Teil õigus ei olnud?
    Ei, kibestumist kindlasti ei tunne. Vastupidi, head meelt tunnen. Nii saab kontrollida teatud turundusteooria paikapidavust. Ehk kas kahe kaubamärgi ühendamisel turuosa väheneb või hoopis suureneb. Mulle jõudsid kahe aastaga mõlemad kaubamärgid lähedaseks saada.
    Pigem tekitab see protsess kerget hasarti.
    On see halb või hea, et Te pole otseselt turundust õppinud ehk olete nii-öelda väljas poolt valdkonda?
    Mul õnnestuvad need tööd, kus ma samastun sihtrühmaga. See tähendab, et ma olen vaba igasugustest turundusteoreetilistest piiridest ja ma võin enda järgi otsustada, mis tarbijale meeldib. Kuid näiteks lastekaupade puhul ma ilmselt sihtrühmaga samastuda ei suuda.
    Samas kui inimene on õppinud turundust, oskab ta ehk teoreetiliselt analüüsida, millised on sihtrühma ootused ja käitumismallid ning ta õnnestub paremini.
    Minu eelis on see, et olen õppinud toiduainetetööstust. Ma ei tegele turundusega kitsalt, vaid tegelen ka tootearendusega. Vastava haridusega tean enam-vähem ette, mida ma tahan saada ning mida saab teha ja mida mitte. Inimene, kes on õppinud ainult turundust, seda ei tee.
    Kuidas Pulsil praegu läheb?
    Hästi, vaadates nii maine paranemist kui ka käibe kasvu poole pealt. Alati tahaks aga, et läheks paremini. Selle aasta lõpuks prognoosime seitsmeprotsendilist turuosa. Tänavu augustis oli turuosa 4,4 %, eelmise aasta augustis oli see 0,5 %. Seitse protsenti ongi praktiliselt Pärnu tehase lagi.
    Miks turuosa nii väike siis oli?
    Turuosa langus kestis juba aastaid. Arvata võib, et toote kvaliteedi ebastabiilsusest tingitud maine pärast. Pärnu Õlletehases olid vanad seadmed ning see viis alla ka kvaliteedi kuvandi ja vastavalt sellele ka müügimahud. Uute brändide lansseerimisel investeeriti küll müüki ja turundusse, kuid mitte tootmisesse ja kvaliteedi kontrolli.
    Kui investeerida vaid kaubamärki ja tootearendusele mitte, siis sellest ikka head nahka ei tule. Reklaami ja suhtekorralduse abil võib hetkeks küll mainekuvandit paranada, aga kui toode ei vasta tarbija ootustele, siis pikka eluiga tal ei ole.
    Te ei kahetse Pärnusse minekut?
    Ei! See nagu elus huvitavate asjade otsimine. Mul on töö ja hobi juba kokku kasvanud. Olen väga palju uurinud erinevaid materjale õlletootmisest ja lugenud maailma õlletehaste kohta. See annab rahulolu, kui enam tööl ja hobil ei saa vahet teha. See on omamoodi ka enese arendamine.
    Pulsi kaubamärk oli ei enne Teie minekut välja mõeldud?
    Ei. Seda tegime juba koos. Pulsi välja töötamine on kestnud rohkem kui aasta. Pulsi lanseerisime selle aasta 20. veebruaril, kuid kaubamärgi välja töötamisega alustasime sellest aasta varem.
    Kuna Teile meeldib alustada uute asjadega, kauaks Pärnusse pärast Pulsi "käima lükkamist" jääte?
    Ei oska täpselt öelda. Aga mulle meeldib see õlleäri ning loodan, et jään veel kauaks.
    Ise joote õlu?
    Jah joon, ja Pulsi oma ka. Kuna see töö on saanud hobiks siis vähemalt korra nädalas joon ka mõnda eksootilist õlut.
    Tunnen Annet aastaid ja olen tema töid-tegemisi ka kõrvalt jälginud. Kuna me ei ole otseselt koos töötanud, võin avaldada tema kohta vaid oma sügavalt isiklikke tähelepanekuid ja arvamisi.
    Tööalaselt iseloomustab teda vast kõige paremini sõnapaar: pühendunud ja töökas. Nagu naised enamasti. Mäletan väga hästi, kuidas hakati Meieri brändi üles töötama. Kuidas arendati jõudsalt uusi tooteid ja kuidas sellest kõigest sai looduse looming - nii ilus, et reklaami vaadates võttis pisara silma! Anne oli seal oluline meeskonna liige, kes toimetas sihikindlalt ja asjalikult. Üldse tundub mulle, et Annekas (nii me teda sõpruskonnas kutsumegi) on meeskonnamängija, kes pakub välja idee ja teostuse, kuid arvestab ka teiste arvamustega. Sealjuures ta iseendaga vastuollu ei lähe ning konflikti märgates parem taandub - tüli ta ei taha ja kui on näha selle puhkemist, tõmbub pigem eemale.
    Koostööpartnerina peab ta alati oma sõna ja teeb õigeaegselt seda, mida lubatud.
    Turundustöö jätkus Tallinna Piimatööstuses, kus ta oli jällegi meeskonnaliikmena tubli tegija. Talle on oluline saada oma tegemistele tagasisidet, kindlasti motiveerib positiivne tagasiside teda sisemiselt uutele tegudele. Küll aga ei edvista ega uhkusta Anne oma töödega kunagi, pigem on tagasihoidlik ja tähelepanelik kuulaja. Pean teda üheks tugevamaks turundajaks oma üsna suures tutvusringkonnas. Kindlasti on ta oma tööandjale lojaalne.
    Tegelikult iseloomustabki teda tööalaselt kõige rohkem tehtu - vaadake või praegust Puls Brewery (endise Pärnu Õlletehase) turuletulekut!
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.