Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühtne visioon tuleb kirja panna
Tellimustarkvarale täienduste tegemiseks on nii tellijal kui ka teostajal vaja ülevaadet süsteemi struktuurist ja selles toimivast.
Kui tarkvara tellija ja töö teostaja esimest korda kokku saavad, ootavad mõlemad tasuvat ja sõbralikku koostööd. Aeg-ajalt juhtub, et arendusprojekti lõpus leiavad nad ennast ootamatust vastasseisust ja lõviosa energiat kulub "kodusõjale". Vastasseisu põhjuseks on osapoolte erinev arusaam koostöö lõpptulemusest. Ühise arusaama kujundamiseks ja hoidmiseks tuleb teha tööd kogu projekti vältel.
Saavutatud kokkulepe tuleb kindlasti panna kirja paberile, et seda kokkulepet oleks hiljem võimalik projekti käigus ühiselt meelde tuletada. Veelgi parem on see paber vormistada koostöölepingu lisana.
Lisaks eelnevale on mõistlik arendusprojekt jaotada eristatavateks ja mõõdetavateks osadeks. Etappide tulemuste hindamise alused koos tulemust mõjutavate riskidega võiks samuti paberile kirja saada.
Vähe on tarkvaralahendusi, mis lõplikult valmis saavad. Töö tellija tahab tavaliselt mõne aja möödudes täiendusi. Täienduste tegemiseks on nii tellijal kui ka teostajal vaja ülevaadet süsteemi struktuurist ja selles toimivatest protseduuridest. Kui mõne kuu möödudes on vaja süsteemi viia muudatusi, võib olla keeruline meenutada, kuidas on süsteem üles ehitatud. Eriti kriitiline on ülesehituse dokumentatsioon, kui tarkvara programmeerinud töögrupp on asunud teist süsteemi looma. Hästi dokumenteeritud süsteemi hoolduse ja arendusega saavad hakkama ka teised programmeerijad.
Eelnevast võib jääda mulje, et arendusprojekti edukaks läbiviimiseks on vaja palju dokumenteerida. Tegelikult piisab tihtipeale sellest, kui koosolekutel räägitu ja kokkulepitu paberile kirja saab.
Autor: Toomas Mõttus