Sügisel tuleb maja saabuvaks talveks ette valmistada

Siim Sultson 02. oktoober 2006, 00:00

Ehkki paljud kaasaegsed majad justkui ei vajakski mingit ettevalmistamist talviseks külmaperioodiks, tuleb tegelikult nendegi puhul üht-teist enne külmade saabumist teha.

Tavaliselt tähendavad talve miinuskraadid, eriti aga temperatuuri kõikumine nulli ümber majale suurt katsumust.

Lähtuvalt kohaliku kliima sademeterohkusest ja külmadest talvedest on Eestis eelistatavad kaldega ja korraliku räästaga katused, mis sellisel kujul on sajandeid oma töökindlust tõestanud.

Maja katuse ettevalmistamiseks tuleb see enne jäätumiste algamist puhastada langenud lehtedest, oksarisust ja muust kogunenud sodist. Kogunenud praht tekitab eriti madalakaldelistel katustel kogumeid, mis takistavad sademevee loomulikku äravoolu. Samuti kipub praht ummistama ka katuse vihmaveerenne ja vihmaveetorusid.

Tulemusena voolavad sademed vaevalisemalt katuselt ära või halvemal juhul jäävad loikudena pikemaks ajaks paigale. Külmade saabudes seiskunud vesi aegamisi jäätub ja katuse veeäravoolukohtadesse kujunevad suured ning rasked jääkogumid.

Moodustuvad jääpurikad ja massiivsed jääkogumid tekitavad katusekatet kahjustavaid mahumuutusi (vesi jäätumisel paisub) ja koormavad kaldrennid üle, kuni need vajuvad viltu või pudenevad alla. Viltuvajunud ripprennid hakkavad sulaajal liitekohtadest lekkima. Liiatigi on jääkogumid inimestele ohtlikud.

Eriti plekk-katuste puhul hakkab kogunenud leherisu lagunemisel söövitama katuse plekki, kuni see aastate jooksul roostetab ja mulgustub.

Näiteks suvel pärast pisikest vihmasabinat tükk aega edasi nirisevad vihmaveetorud annavad märku ummistunud rennidest ja vihmaveetorudest. Viimaseks hoiatuseks on juba rennides kasvavad taimed ja vihma ajal üle ääre valguv vesi.

Jääpurikate teket võib soodustada ka lae või katuslae puudulik soojustus, aga ka ebatihedad aknad, kust soe ja niiske õhk hoovab vastu külma katuseräästast ja jäätub.

Kui kaasaegsed aknad on üsna tihedad, siis vanemad aknad vajavad tavaliselt igasügisest pragude tihendamist, et vähendada soojakadusid, aga ka vältida jääpurikate teket.

Keldrita lintvundamendi ja puitpõrandaga maja omanikul tuleb teada, kus on sokliseinas põrandaaluse tuulutusavad. Tuulutusavad väldivad niiskete kogumite tekkimist põranda all.

Igal sügisel tuleb kevadeti avatavad tuulutustorud sulgeda. Kuna sügiseti kipuvad hiired ja rotid tuulutustorusid pidi majja tungima, ei tasu nende sulgemisega viivitada. Veel parem on panna suvisel perioodil ava ette kaitseks näriliste eest tuulduv traatvõrk.

Sügisese kütusevarumise kõrval ei tasu unustada ka küttekollete puhastamist.

Kui keskküttesüsteemidel on katelde hooldus ette nähtud vähemalt kord aastas, eelistatavalt sügise hakul, siis traditsioonilised ahjud-pliidid ühes korstnaga nõuavad kindlaks toimimiseks puhastamist kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Eriti puudutab see ringlõõridega soemüüriga ahjusid.

Puhastamata lõõrid ja korsten suurendavad küttekulu ning intensiivne kütmine suure külmaga võib lõppeda lõõritulekahjuga.

Samuti tuleb jälgida, et korstnapühkija võtaks töö lõpus allalangenud tahma korstnajalast välja.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:21
    Otsi:

    Ava täpsem otsing