Hallikud - agar pagaripere Tamsalus

Septembrikuu alguses 40. pulma-aastapäeva tähistanud Toivo ja Anne Halliku 1992. aastal tühjalt kohalt asutatud nelja töötajaga pagaritööstus on tänaseks hõivanud umbes 7% Eesti leiva-saia-koogiturust ning annab tööd 160 inimesele. Siiski - olgem täpsed - päris tühi koht alustamiseks siiski ei olnud. Pagaritöökoda rajati Tamsalu omaaegsesse teenindusmajja, seda toidutööstuse vajadustele kohendades.

Omal ajal Tamsalu EMTs tootmisdirektorina ja seejärel kohalikus vallavalitsuses vallavanema ametit pidanud Toivo Hallik meenutab nüüd, et kuna 1990ndate aastate alguses ei tõotanud järgmised valimised midagi head, tuli langetada otsus ja see otsus tähendas oma ettevõtte rajamist. "Mõtlesime, et miks mitte hakata Tamsalus kohapeal ise leiba-saia küpsetama, sest seni toodi seda meie poodi Tapa leivatehasest, aga ainult kolm korda nädalas," selgitab ta.

Ainus tehnika oli toona taignasegamise masin ja küpsetusahi, kõik muu käis käsitsi. Tollal ületas nõudlus pakkumise, tänapäeval on lood teistmoodi.

Ennast teise põlve toidutöösturiks nimetav Heiki Hallik räägib, et toonaseid ja praeguseid aegu ei saa tootmisettevõtte majandamise seisukohalt karvavõrdki võrrelda.

"Pangad andsid laenu 86protsendilise intressiga, meie kauplesime lõpuks 36% välja," ütleb Heiki Hallik. "Saiapäts maksis üheksakümnendate alguses kolm krooni, sellest kaks krooni moodustas kasum. Praegu on nii, et sai maksab 2.50, kasumiks saab sellest lugeda ühe sendi, kõik ülejäänu läheb kulude katmiseks."

Heiki Halliku hinnangul on firma arengus olnud mitu murdepunkti. Üks neist oli 1999. aastal, kui tuli otsustada, kas jääda lokaalseks pagaritöökojaks või laieneda oma toodanguga üle Eesti. Otsustati viimase võimaluse kasuks, see aga tingis uute põhimõtteliste otsuste langetamise vajalikkuse. Laienemine ja tootmismahtude suurendamine nõuab teadagi raha ja et uusi kapitalimahutusi teha, loovutati 2001. aastal ASi Hallik aktsiate kontrollpakk.

"Olime paljudest praegustest suurkonkurentidest viletsamas seisus, sest nemad said erastamise järel üldjuhul enda valdusse ka juba olemasolevad tootmisbaasid, tehnika jmt," märgib Heiki Hallik. "Pidime omal jõul teistele järele jõudma. Meie praegused riskikapitali haldavad partnerid on meile ka selles mõttes tõesti partnerid, et nemadki on kõik pereinimesed ja oskavad tänu sellele mõningaid asju natuke teistmoodi vaadata."

Praegu kuulub ASi Hallik aktsiapaki enamusosalus OÜ Tristafan kaudu suurärimees Mati Pollile. Toivo Hallik omab 29,9%, lapsed Heiki, Marika ja Kaja vahel jaguneb 6,6% suurustes osades 19,8% ettevõtte aktsiatest. ASile Hallik kuulub ka tütarfirma Hallik Kaubandus.

Kolmas pöördepunkt tuli koos Euroopa Liiduga, mis avas võimaluse toodanguga piiri taha siirduda. See omakorda nõuab keskendumist uute tootegruppide väljatöötamisele. Kui siiani turustati siseturul pagaritooteid, mille säilivusaeg ei ületa üldjuhul nelja päeva, siis euroturule minnes tuleb mõelda realiseerimisaja pikendamisele, pooltoodete või külmutatud toodete valmistamisele.

Nüüd sekkub perefirma tegevusse aktiivselt ka kolmas põlvkond: Marika ja Kaja lapsed, esimesel neli ja teisel kaks, töötavad suviti usinasti toodangu pakendamise juures ja mujalgi. Heiki Hallik möönab, et ei tea kuigi palju peresid, kes on suutnud oma lapsed vanemate peost sööma õpetada, nii et nad seda hiljem ka hindama on hakanud. "Võib ju küll proovida, aga võib kergesti ka hammustada saada," tõdeb ta.

Hallikute peret ja nende ettevõtmisi viib Marika Halliku sõnul edasi eelkõige uudishimu ja kirg - pühendumus kord alustatut jätkata ja arendada.

Perekond Hallik ei ole oma ettevõtet ja selle toodangut reklaamides keskendunud perekesksusele ja kõigele muule, mis selle ümber keerleb.

"Esiteks sellepärast, et meil on juba selline ettevõte nagu Pere Leib," nendib Heiki Hallik. "Teiseks näib, et tarbijat see perevärk otseselt ei morjenda. Kõiksugused pesuvahendid ja muu säärane on pereväärtuse mõiste toodete turunduses devalveerinud."

Heiki Hallik tõdeb, et pereettevõttel on teiste ees eeliseks juhtimise kontsentreeritus - perekultuur kandub üle ka ettevõtte juhtimisse. Ta lisab, et kaubamärk Hagar on tuletatud perekonnanimest Hallik ja sõnast pagar. Viikingitega, nagu üldiselt kiputakse arvama, ei ole Tamsalu pereettevõttel mingisugust pistmist. Samas on kaubamärgil, iseäranis juba kinnistuda jõudnud kaubamärgil määrav roll tarbija ostuotsustes, sest vähemalt, mis toidukaupadesse puutub, on tarbija oma lemmikbrändidele lojaalne.