Iirimaal soovitus piirata tööjõu sisserändu

Tuleval aastal liidu liikmeks saavatest Bulgaariast ja Rumeeniast tuleks juba tööjõu sisserännet piirama hakata, leiab Iiri majandus- ja ühiskonnauuringute instituut ESRI oma eile avaldatud ülevaates.

Instituut möönab, et tööjõu rekordiline sissevool uutest liikmesriikidest on Iiri majandusele seni positiivne olnud, täites vabad töökohad ja tagades jõudsa majanduskasvu. Nüüd on aga majanduses tekkinud uus olukord, kus kasvuväljavaated on ebakindlamad ja uute töökohtade loomine aeglustunud. Ka võib USA majanduskasvu aeglustumine Iirimaal kaotada ligi 90 000 töökohta, mis tööpuuduse kahekordistaks. Nii võib teine sarnane suur immigratsioonilaine juba probleeme tekitada.

"Sisseränne toimus kiire majanduskasvu perioodil, mistõttu senised mõjud ei pruugi enam kehtida, kui kasv aeglustub," märgib raport, soovitades valitsusel analüüsiks aeg maha võtta.

"Kui järgmistel aastatel kiire majanduskasv jätkub, pole välistatud, et Bulgaariast ja Rumeeniast võetakse töölubade või rohelise kaardi süsteemiga vastu arvestatav hulk inimesi," kommenteeris ESRI vanemuurija Alan Barrett. "Me ei tohiks end aga lukustada poliitikasse, mida võib tulevikus olla väga raske tagasi pöörata," vahendas Bloomberg Barrettit.

Iirimaa statistikaameti andmeil on 2005. aasta maist selle aasta aprillini Iirimaale ümber asunud 86 900 inimest, mis on kiireim juurdekasv sisserände arvestuse algusest ligi kakskümmend aastat tagasi. 43 protsenti sisserändajaist tuli ELi uutest liikmesriikidest. Eestist on viimase kahe aasta jooksul Iirimaale tööle läinud 3000 inimest. Lätlasi töötab Iirimaal 30 000, nad moodustavad seal suuruselt kolmanda immigrantide grupi. Poolast on Iirimaale läinud 22 900 ja Leedust 6100 inimest.

Viimase viie aastaga on Iiri rahvaarv kasvanud ELi kiireimas tempos, kokku 10 protsenti. Mitteiirlaste osakaal rahvastikus on kasvanud 9,4 protsendile võrreldes 5,8 protsendiga 2002. aastal.