Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik võtab tõesti leiva?
Sellele küsimusele vastamiseks tuleb natuke ajas tagasi minna. Eelmise aasta lõpuni oli Eestis 16 administratsiooniga kaitseala ja rahvusparki, sellest aastast asendab neid üks looduskaitse eesmärke elluviiv asutus - Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK). See võttis üle nii kaitsealade töötajad kui ka vara (hooned, autod, traktorid, binoklid jne). Lisaks sai LKK endale ka kaitsealade ülesanded, sh kohustuse tegelda loodusõppe, teadustöö ja seirega. Selleks on vaja teatud tingimusi, eeldusi ja vahendeid.
Artiklis süüdistati keskkonnaminister Villu Reiljanit turismitalude leiva kallale kippumises, aga millest me tegelikult räägime? Jutt käib peamiselt kaitsealade ja rahvusparkide administratiivhooneist, kus asuvad ekspositsioonid, teabetoad, kontoriruumid. Muuhulgas saab neis ka ööbida, kuid need ei ole ehitatud majutusasutusteks, ööbimisvõimalused on enamasti tagasihoidlikud.
Kes neid kasutavad? 2005. aasta statistika näitab, et kokku majutati ligi 4500 inimest, enamik ööbijaist olid kooliõpilased, tudengid, teadlased, talgulised, teadusasutuste esindajad nii Eestist kui ka väljastpoolt. Need inimesed tulid kaitsealale teadustööd või praktikat tegema ja annavad oma töö tulemuse ka kaitsealale, et looduskaitset saaks veel paremini korraldada.
Kas see on äri?
Mullu majutatud 4500 inimesest enam kui pooled olid õpilased. Nad ei olnud seal selleks, et riik saaks äri ajada. Vastupidi, riik täidab lapsi koolitades endale Euroopa Liidu liikmesriigina võetud kohustust anda keskkonnaharidust, et tagada selle kaudu meile kõigile inimväärne keskkond.
Et jutt liiga ühekülgseks ei läheks, teen ettepaneku arendada senisest hoopis rohkem koostööd riigi- ja erasektori vahel. On ju riik loonud palju võimalusi looduses tasuta liikumiseks (nt matkarajad, vaatetornid, lõkkeplatsid). Riigimetsa Majandamise Keskuse puhkealasid külastas mullu ligi 600 000 (!) inimest. Paljud neist soovivad leida öömaja, tahavad süüa-juua, jalgu puhata, saunas käia. Lugupeetud eraettevõtjad, räägime seega koostööst!
Autor: Olav Etverk