Reiljani lubadus viis pankroti äärele

Martin Hanson 06. oktoober 2006, 00:00

Muidu nii tavalise valla kooli ehituse loo teebki huvitavaks tõik, et ehitusele andis hoo sisse keskkonnaminister Villu Reiljani lubadus erakonnakaaslastele vallas, et raha tuleb. Raha tuleb kohe kolm miljonit. Kaks korda küsiti ja kaks korda vastas Reiljan, et aitab kooli renoveerimist rahastada. Lisaeelarvest lubas aidata. Veel sellel suvel lubas.

Nüüd ütleb Reiljan, et tema ei ole Nissi vallavalitsusele ja volikogu esimehele Juhan Särgavale midagi lubanud. Rääkimata summast kolm miljonit krooni. "Oma murega on Särgava rääkimas küll käinud, kuid seda on ta teinud paljude valitsusliikmete juures. Raha mina lubanud ei ole," ütles Reiljan eile.

23. septembril hea tujuga Arnold Rüütlile häält andma sõitnud vallavolikogu esimees Juhan Särgava on poolteist nädalat hiljem murest murtud mees. Presidendivalimiste fiasko ning kibeda kaotusevalu rinnusrippumine on muutnud lubadused põhuks, mida isegi Nissi ökotalu lehmad ei söö. Praegu on seis selline: Nissi valla eelarves on ligi nelja miljoni kroonine auk, millest Turba koolile kuulub ligi 2,2 miljonit, ning isegi Särgava möönab käsi mudides ning silmi maha lüües, et lootusetuli hakkab kustuma ning raha ei paista.

Kurioosumeid on siin veelgi. Põhiline peitub tõigas, et keskkonnaministril ei ole mingit võimalust kooli remonti rahastada. Süsteem lihtsalt ei käi niimoodi. Raha tuleb valitsuselt omavalitsusele haridusministeeriumi kaudu. Sellel aastal ei eraldanud valitsus aga sentigi. Seda kutsutakse Ansipi vastuaktsiooniks Keskerakonna koolikatustega häälteostmisele. Nagu Äripäev kirjutas, läks mulluse lisaeelarve koolikatuserahadest lõviosa Keskerakonna ja Rahvaliidu juhitavatesse valdadesse.

Kurblooline Nissi vallas toimuva juures on ka see, et Reiljan pole tühje lubadusi andnud mitte piiri peal olevatele peaaegu rahvaliitlastele, vaid elupõlistele põllumeestele. Särgava, kelle töö tulemusena rahalubadus tuli, on Rahvaliidu valijamees, elupõline Rüütli toetaja, hingelt Reiljani mees. Tänase seisuga lehvib Särgava nagu ületalve väljas olnud lipp kõrges mastis. Hirm on kukkuda, aga lahti lasta ka ei julge.

Nissi kooli toetamise summad ei ole tänase seisuga mitte kuskil haridusministeeriumi eelarve real kirjas. Küsimuse peale, kas haridusministeeriumi 2006. aasta lisaeelarves on rida kolm miljonit krooni Nissi valla Turba kooli renoveerimiseks, vastab ministeeriumi infojuht Tarmo Kurm, et ei ole.

Vallavolikogu otsus hakata kooli renoveerima on samuti pisut ebaloogiline, kuid mõistetav. 1956. aastal avatud kool ei saanud enam toimetada ilma uute akende ega välisvoodrita. Volikogu enamus oli Turba haridusasutusele uue kuue andmise poolt. Kindlat otsust ei olnud, kuid vanker lükati teele. Lepingud akende, renoveerimise ja muu osas tehti ära ning ehitus algas. Kohe tekkisid volikogus probleemid. Respublikaan Peedo Kessel protsessis, et eelarve ei klapi ning raha ei ole, kuid ehitused juba käivad.

Juhan Särgava nimetab seda lühinägelikuks ning ametnikulikuks jamaks, öeldes, et kui on vaja teha, siis tehakse, muidu ei saa midagi tehtud. Võib nõustuda, et mõnikord tuleb piire ületada. Kahjuks on praegu aga seis, kus vald peab püksikummi tõmbama omale lõuani kinni ning ajama hinnanguliselt viis aastat läbi ilma uute investeeringuteta. Seda kinnitab ka vallavanem Heiki Pajur.

Särgava kinnitas vallas juba mõni aeg tagasi, et valitsuse liikmetega on raha saamise teemadel konsulteeritud ning nende nõuandeid kuulati. Muidu ei oleks nende tööde tegemine kõne allagi tulnud.

"Võin kinnitada, et ilma Reiljani lubaduseta ei oleks me kooli remontima hakanud. Tema sõnum oli kindel ning lubadus meile vajalik. Sealt tegime ka otsused," sõnab Särgava.

Küsin veel: mis saab edasi? Kas pankrot? Vallajuhid ütlevad ühest suust, et ei, seda siiski ei juhtu.

Sisuliselt on Nissi vald ennast ühe poliitiku lubaduse peale rahastada kooli renoveerimist lõhki laenanud ning järgmised eelarved peavad seda katma. Selleks, et vald aga pankrotti läheks, peavad summad olema suuremad. Põhimõtteliselt on maavanemal õigus vallajuhtimine üle võtta, kuid seekord seda ei juhtu.

Vallavanem Heiki Pajuri sõnul ülevõtmise stsenaarium tõenäoliselt ei täitu, kuid mustemal juhul peab vald loobuma oma teiste investeeringute plaanidest. "Pingutame rihma ja saame üle. Kool oli aga vaja korda teha ning kahetsust selle pärast kindlasti ei ole," sõnab vallavanem.

Särgava lisab siia, et on ka varem raskeid aegu nähtud ning nendest üle saadud, saadakse ka sellest. "Ma ei nõustu aga mõttega et tuleb oodata andameid. Kui on vaja, tuleb ära teha ja kõik. Ma olen kõva peaga, ehk viin asju ellu lolli järjekindlusega. Et kui visatakse aknast välja, tulen uksest uuesti sisse. Aga nii saavad asjad tehtud," sõnab Särgava.

Rääkides veel rahast, esitas vald rahastamise soovid ka hasartmängu nõukogule ja EASile. Hasartmängu nõukogu lükkas aga taotluse tagasi ja EAS tõdes, et raha antakse ainult projektile, mida alustatakse, mitte juba poolikule asjale.

Harju maavanem, keskerakondlane Värner Lootsman ütleb, et sellist asja nagu pankrotti ei saa vallal ju tekkida. "Ma saan ainult otsuseid kontrollida. Eelarve on üks nendest, kuid kui seal pole tehtud midagi seadusevastast, ei ole mul midagi kontrollida," sõnab maavanem, lisades, et halvemal juhul võib ka riik vallale appi tulla.

Praegu aga üritab Nissi valla juhtkond, niipalju kui saab, lükata ehitusfirmade nõuded järgmisse aastasse.

Renoveeritud Turba gümnaasium näeb võimas välja. Kui teen kooli territooriumil aega parajaks, astub uksest välja pikk hallipäine mees, kes uurib, mida teevad võõrad kooli territooriumil. Tegemist on direktor Viktor Juhansoniga, kes teeb mulle kiiresti ekskursiooni kooli ajalukku.

1956. aastal avatud koolis käib 250 last, enamik praeguseid vallategelasi on selle kooli vilistlased, direktor kaasa arvatud. Esimest korda sai kooli remonditud sellel aastal, 50 aastat vanad aknad ei sulgunud ning iga-aastane küttekulu oli praegusest 30% suurem. Sääst renoveerimisel 200 000 krooni aastas.

Hakkab sadama ning liigume direktoriga tema kabinetti, kus on kohv juba ootamas. Tunnen, et midagi on toimumas. Võtan istet ja räägime direktoriga koolist ja uuest võimlast. Leiame ühise keele, et kooli remont oli ülivajalik ning otsus on õige. "Tõesti, siin koolis ei olnud võimalik enam õpetada, õpilased istusid palitutes tunnis. Aknad ei läinud kinni. Lauluklassi tala kukkus öösel alla. Kool lagunes," räägib direktor murelikult ning silmist on näha koolipapalikku ausust ja arengusoovi.

Jutujätkuks kostab aga koputus uksele ning sisse astuvad Nissi vallavanem Heiki Pajur ning vallavolikogu esimees Juhan Särgava. Tekib tunne, et see pole päris juhuslik külaskäik. Kui mehed on istet võtnud, käin kohe välja kõige olulisema küsimuse. Mida Reiljan täpselt lubas ja mis ajaks?

Särgava mõtleb pisut ning sõnab et Reiljan lubas aidata. Lubas põhjalikult ja usutavalt, lubas kui valitsuse liige. Lubas kui Rahvaliidu juht oma valijamehele.

"Ma olen kaua käinud ja nende meeste uksi kulutanud. Nüüd saime esimese positiivse vastuse, noh, nii-öelda positiivse vastuse. Nüüd aga ei tundu see enam reaalne, seda ma möönan. Poliitiline seis on selline, et ega midagi head loota ei ole," sõnab Särgava.

Nii vallavanema rahulikus näos kui ka Särgava naeratuses on näha ebamugavust ja pettumust. Kumbagi ei kinnitata, kui seda küsin.

Rahvaliidu liidri Villu Reiljani lubadus aidata Juhan Särgavat Turba gümnaasiumi renoveerimisel on tegelikult algusest peale tühi, kuna lisaeelarves pole üldhariduskoolidele haridusinvesteeringuid ette nähtud.

Reiljan raiub, et tema ei ole Särgavale midagi lubanud, on vaid tema muret kuulanud. "Ma ei ole lubanud, küll on aga vald meie poole pöördunud. Särgava on rääkinud, et selline probleem on, on mulle ja ka rahandusministrile need mured edastanud. Kuna lisaeelarvesse haridusinvesteeringulisi vahendeid ei edastatud, siis tuleb need kanded lülitada 2007. aasta eelarvesse," annab Reiljan siiski lootust.

Kuidas kommenteerib Reiljan seda, et ka mujal on kuulda olnud Rahvaliidu poolt riigi rahaga hääleostmise maiguga lubadusi?

"See jutt ei ole mitte vale, vaid lausa solvav. Keda me ostnud oleme? Kui võimalus tekib, siis me kindlasti aitame. See ei ole tema isiklik mure, vaid valla mure. Kui haridusminister otsustab anda raha, siis meie toetame seda plaani kindlasti," sõnab Reiljan.

Peaminister Andrus Ansip on oma varasemates ütlemistes kinnitanud, et mingeid poliitilisi katuseid, millega ostetakse valijameeste hääli, sellesse eelarvesse ei tule.

"Ma soovitaksin nendel vallavanematel mitte lasta ennast ära hullutada. Mingeid maksumaksja rahaga häälteostmisi olla ei saa. Me oleme tegelikult vaadanud praegu üle objekti kaupa kultuuriministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi investeeringute ettepanekud ja tõtt öelda nendest ettepanekutest ei nähtu mingisugust häälteostmist," sõnas Ansip 24. augusti valitsuse pressikonverentsil.

Ansip on ka veendunud, et vallavanemad ärgu lasku ennast hullutada, vaadaku konkreetselt, mis eelarves kirjas. "Kindlasti ei peaks sellest, mis eelarves kirjas on, sõltuma nende maailmavaade ega ka nende seisukoht lähenevatel presidendivalimistel," lisas Ansip.

Haridusminister Mailis Reps ütleb, et tema ei taha pikalt kommenteerida Villu Reiljani lubadusi haridusrahaga seoses. "Mina KIKi (Keskkonnainvesteeringute Keskus - toim.) rahasid ega ka muid keskkonnarahasid ei jaga, kuigi mõnes osas need hariduspoliitiliselt kattuvad. Seda, kas haridusministeerium aitab Reiljani lubadusi täita, ma ei kommenteeriks hetkel," sõnab Reps.

Haridusminister tunneb aga muret, et valitsus ei ole näinud haridusinvesteeringuteks lisaeelarves raha ning nimetab 72 miljonit krooni materiaalsete varade soetamise real liiga väikeseks. "Meil on palju koole, mis jäävad remontimata täna," sõnas Reps.

Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen räägib, et teab Rahvaliidu külaskäikudest vallavolikogudesse, et omale valijamehi ja toetust moosida. "Tegelikkuses käib keskerakond kordades rohkem, aga loomulikult on kuuldud käikudest. Kui aga rääkida reaalselt rahast, siis, kui koalitsiooninõukogus saatsin pikalt idee, et jagame ka sellel aastal lisaeelarvega raha koolikatusteks, oli keskerakond see, kes kõige kõvemat häält tegi," sõnab Atonen.

Atonen räägib veel, et koalitsiooni nõukogus oli juttu riiklikest investeeringutest ning nende kontrollist, et seal mingit jama ei tehtaks.

"Ma ütlesin konkreetselt, et kui mingi häma alusel jagatakse sealt raha koolidele, siis vaatame ümber ja kirjutame investeeringud Riigikogus eelarvesse lahti. Peaminister ütles sama konkreetselt selle välja meedias, mina aga olin see, kes konkreetselt nõukogus madistas," sõnab Atonen.

Reiljanil on tegelikkuses aga võimalus saada oma pattude eest lunastust ja lubatud raha, kui 2007. aasta eelarvesse saab sisse kirjutatud 150 miljonit krooni "ettenägematuid kulutusi". Sisuliselt tähendab see seda, et see raha jagatakse kolme võimuerakonna vahel võrdselt ning igaüks saab sellega omale vajalikke "auke" täita. Kui välisministeerium ehitab näiteks uued saatkonnahooned, siis Reiljan saab lubadusi lunastada. See pole küll kokku lepitud, aga tõenäoliseks peavad seda mitmed tipp-poliitikud.

Res Publica juht Taavi Veskimägi ütleb, et sellised lubadused ei ole seadusevastased, pigem on siin küsimus eetika ja moraali tasemes.

"Seadusega võib raha määrata, küsimus on aga selles, miks just sedasi, miks just sinna ja mis kasu on sellest määrajale. Mis on aga selge, on see, et ma tahan näha enne lisaeelarve hääletust kõikide ministeeriumide rakendusüksuste nimekirja, ehk kuhu raha siis tegelikult läheb. Ja seda kindlasti enne hääletamist," sõnab Veskimägi ning lisab samas, et toimib ringkaitse vallavanemate seas, keegi ei räägi lubadustest ega nende tulemustest.

"Jaga-ja-valitse-õhkkond valitseb, hirm on parim viis asju ohjata," lisab Veskimägi. Ka Sotsiaaldemokraatide juht Ivari Padar nimetab hetkeseisu haigeks ning näeb lahendusena riigi investeeringute rahakannete pikemaajalist ettekavandamist, mis looks õhkkonna ja reeglid, mis südant pahaks ei ajaks.

"Alates 2002. aasta kohalikest valimistest on asi läinud haigeks. Käisid teatud erakonnad ja ostsid kõiki vallavanemaid üles, ähvardades umbes lausega, et sina ära mölise. Meil puudub demokraatlik otsus raha jagamiseks," sõnab Padar.

Sotside juht ei oponeeri teemale, et koolid peavad korda saama, kuid vahendeid tuleks valida ning toob näiteks Misso kooli, kus Res Publica vallavalitsus muutus pärast 2,3 miljoni kroonist süsti koolile Rahvaliidu vallavalitsuseks.

"Lubati lisa 4 miljonit, kui vallavanem Keskerakonda astub," illustreerib Padar muigega oma näidet.

Haridusinvesteeringuteks, põhiliselt üldhariduskoolidele jagatav raha lisaeelarves tuleb vabariigi valitsuse alla kuuluvast Riigi Investeeringute Programmist haridusinvesteeringute alt, millest raha liigub haridusministri ettepanekul ministeeriumi kontole ning sealt edasi kohalikele omavalitsustele.

Eelmisel aastal eraldas valitsus ministri palvel koolikatustele 82 miljonit krooni, mis liikus kindlakäeliselt keskerakondlikesse koolikatustesse. Ehk siis esmajoones said omale katuseraha keskerakondlikud volikogud ning siis ülejäänud. Sellega kleepis Reps erakonna külge hulga valijamehi.

Seekordses lisaeelarves haridusministeeriumi alt üldhariduskoolidele minevat raharida ei leia. Peaminister Ansip lubab lõpetada riigi rahaga erakondade töö tegemise ning valijameeste ostmise. Lubadus täidetud. Tänavusest hiiglaslikust lisaeelarvest kohalike omavalitsuste koolidele kroone ei kuku. Otseselt vähemalt. Võimalus on aga "auku" parandada reaga "materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine". Idee lihtne, valitsus kinnitab selle rea alt tehtavad kulutused täpse nimekirjana alles siis, kui lisaeelarve on vastu võetud. Sisuliselt saab haridusministeerium hunniku raha, mida hiljem jagada. Reiljani seisu see ei paranda, sest tema haridusraha ei jaga.

Kuid töösse võib minna Keskerakonnaga sõlmitud leping.

Kui vaadata eelmise aasta nimekirja - millised koolid said raha -, näeme sellist statistikat: kokku jagati lisaeelarvest 82 miljonit hariduskrooni, millest 72 miljonit läks KeRa koolidele ja ülejäänud 10 miljonit muudele koolidele. Nimekirja 98st raha saanud vallakoolist asus 86 KeRa pooldavate omavalitsuste halduses. Ülejäänud rahasaajad on siis n-ö muude erakondade koolid. Suurima summa, 8 miljonit krooni, sai Suure-Jaani gümnaasium, järgnes 6 miljoniga Jüri gümnaasium ning Misso kool 2,4 miljoniga. Viimase raha garandiks oli vallavanema astumine Keskerakonda.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:19
Otsi:

Ava täpsem otsing