Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suur sülem hingekeeli helistavat luulet
Viivi Luik on oma luuleraamatutest "Pilvede püha", "Taevaste tuul", "Lauludemüüja", "Hääl", "Ole kus oled", "Pildi sisse minek", "Põliskevad", "Maapäälsed asjad", "Rängast rõõmust" ning kimbust avaldamata luuletustest aastaist 1962-1997 koostanud suurepärase kogumiku.
Lugedes praegu Viivi Luige koolitüdrukuna kirjutatud luuletusi, ei imesta ma sugugi, et ajakirja Pioneer toimetajad käisid noore autoriga kohtumas, veendumaks, kas neid riime pole loonud täiskasvanu, sest need võluvad oma lihtsuse ja selgusega ning on ajaproovile vastu pidanud nagu kogu Viivi Luige looming. Vanuse ja elukogemusega jõuavad ridade vahele kirjutatud mõtted tasapisi pärale.
Soovitan luulekoguga tutvumist alustada Arne Merilai saatesõnast "Bio- ja metagraafiline saade laulule. Elu- ehk luulelugu", mis trükitud küll raamatu lõppu ja Rein Veidemanni intervjuust Viivi Luigega "Pole vahet, kas oled kuus või 60, alati on kõik veel ees" eelmise nädala Postimehe kultuurilisas.
Need kaks kirjutist avardavad vaadet Viivi Luige loomingule, ärgitavad tema luulet uuesti ja uuesti lugema, otsima sealt midagi rohkemat.
Autor: Tiina Kolk