Ugala viskab publikule kinda Krossi 'Keisri hulluga'

Viljandi Ugala alustas hooaega eesti kirjanduse suurmeistri Jaan Krossi romaani "Keisri hull" lavaversiooniga.

Ilmumise aegu dissidentluse hümnina kõlanud lool on lavastajate Peeter Tammearu ja Jaak Alliku sõnul paljugi huvitavat öelda ka tänases päevas. Nagu tõelisel klassikal kunagi.

"Keisri hull" on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse. Mehest, kes aadliseisuse kiuste söandab naiseks võtta lihtsa neiu ning kes ei karda maailma vägevaile tõde näkku öelda. Mehest, kes suudab endaks jääda ka siis, kui temalt on kõik ära võetud. Kõik peale mõistuse, au ja armastuse. Samas on see ka lugu naisest, kes seda meest kogu maailma vastu astudes armastab. Naisest, kes kõhklematult oma mehesse usub.

Üks lavastajatest, Jaak Allik, on öelnud, et "Keisri hullu" julge sõnum oli tema kirjutamise ajal täiesti selge: dissidentluse kaitse ning dilemma, kas põgeneda välismaale või jääda koju "raudnaelaks keisririigi ihus". Kuigi see sõnum on praeguseks oma aktuaalsuse minetanud, on tekstil ka üle aegade ulatuv tähendus: oma veendumustele kindlaks jäämine, missiooni julge kandmine ning igasugustele ahvatlustele ja äraostmistele selja pööramine.

Jaan Kross on oma romaani instseneerinud, praegune Peeter Tammearu dramatiseering põhineb suures osas sellel, kuid üht-teist on ka muudetud.

"Materjal, mille kallale asumisest paljud lavastajad või filmitegijad on unistanud," oli Tammearu kindel. Rääkinud mõttest Jaak Allikule, leidis too tingimusteta, et peaosalise krahv Timotheus von Bocki rolli peaks sel juhul Tammearu ise kehastama. Allik on öelnud, et Peeter Tammearu taolise näitleja mäng suudab romaanis esinevad igavesed väärtused teha mõistetavaks ka tänapäeva vaatajale. Kuna peategelane peab suure osa etendusest ise laval viibima, kutsus tema omakorda Alliku appi lavastama.

Bock on Tammearu sõnul üsna keeruline kuju, tööle lisab raskust seegi, et tuntud romaani on paljud lugenud ning ilmselt igal lugejal vastuolulisest krahvist oma kujutlus tekkinud.

"Raske juhtum selle poolest, et temas on palju saladuslikku ja lõpuni arusaamatut," rääkis ta ja tõi näiteks hulluse teema. Kuigi märgid näitavad, et von Bocki vaimne tervis vanglas käest läks, pole lugu tehtud selleks, et jutustada ühe inimese vaimuhaigeks peksmisest üheksa vangla-aasta jooksul. Pigem räägib see ikkagi tingimusteta lõpuni minekust, murdumatust tahtest, ainult ideest hoolimisest.

"Ta viskab kinda tervele ühiskonnale ja meie asi on vaadata, kas me selle kinni püüame. Mida me arvame sellisest käitumisest või olemisest üldse," lausus Peeter Tammearu.

"Keisri hull" on eesti kirjanduse suurmeistri Jaan Krossi tuntuim teos, selle tegelased on reaalselt olemas olnud. Viljandimaal Võisiku mõisas elanud ja hulluks kuulutatud aadlimees Timotheus von Bock, tema talutüdrukuverd naine Eeva, tsaar Aleksander I, Balti aadelkonna kirevad esindajad. Romaan "Keisri hull" on tõlgitud paljudesse maailma keeltesse ning see on üks enimtõlgitud eesti teoseid. Küllap on tal siis midagi kõigile öelda.

Autor: Ülle Hallik