Erialaõppe tehniline baas paraneb euroraha toel

Artikkel

- Uudised
- Ain Alvela
- 8. oktoober 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erialaõppe tehniline baas paraneb euroraha toel
Mehhaanika, elektroonika ja informaatika sümbioosis sündinud eriala - mehhatroonika - edukalt omandanud noortest saavad nõutuimad spetsialistid tööstusettevõtetes. Need on oskustöölised, kes suudavad laialt kasutatavaid automaatliine efektiivselt käigus hoida.
Tallinna Tööstushariduskeskuse (THK) mehhaanika ja elektroonikavaldkonna juht Eduard Brindfeldt märgib, et kooli lõpetanud mehhatroonik võib valida vähemalt kümne tasuva töökoha vahel.
"Koolitus muutub kvaliteetsemaks, sest oleme saanud euroraha abil komplekteerida mitu õppeklassi tipptasemel tehnikaga," kiidab Brindfeldt. "Nii tegime eelmisel aastal ligi viis miljonit krooni maksnud hüdraulika õppeklassi. Sellist Balti riikides teist ei leia. Tänavu saame avada 15 miljonit krooni maksva metallitöö õpperuumi, mille sisseseade koosneb Austria firma Emco frees- ja treipinkidest ning kahest CNC-metallitöötlemiskeskusest."
Uue tehnika soetab kool rahvusvaheliste riigihangete kaudu. Vastsed frees- ja treipingid on käsitsijuhtimisega. "Ega ühestki mehest ei saa enne mehhatroonikut, kui ta pole lukksepatöökojast läbi käinud," kinnitab Brindfeldt.
Mitmed tootmisliine imiteerivad töötavad mudelid on Eesti kutseõppeasutustele tarninud automaatika juhtimissüsteemide seadistamisega tegelev Saksamaa kontsern Festo.
Festo OY AB Eesti Filiaali koolitusseadmete müügiinseneri Hannes Villo sõnul on spetsialistide koolitamine seadmete tootjale kasulik. "Õppeseadmete abil tagame, et ettevõtetel jaguks tootmisliinide mehhaanikuid, operaatoreid ja programmeerijaid," selgitab Villo. "Mehhatroonikaeriala lõpetajad saavad baashariduse, et jätkata karjääri tsehhijuhataja või tootmisüksuse juhina."
Elcoteq Tallinna kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts ütleb, et ettevõte on suure osa spetsialistidest ise koolitanud. "Diplom on küll eelduseks, kuid sellest veelgi olulisem on inimese soov õppida ja areneda ka pärast kooli," märgib Pauts. "Kutsekoolid annavad põhiteadmised, meie koolitame uued töötajad spetsialistideks. Selleks on meil olemas kõik vajalik."
Elcoteqis harjutab igal aastal poolsada praktikanti, kellest paljud jäävadki firmasse tööle. Oluline osa uute spetsialistide leidmisel on oma töötajate soovitustel.
Läinud nädalal korraldas THK mehhatroonika, tööstuselektroonika ja robotitehnika eriala õppurite rahvusvahelised tehnoloogiamängud.
Koos Festo OYga läbi viidud tehnoloogiamängude tulemusena valmis tööstusliku montaažiliini mudel, mille analoog tehases maksab 50-120 miljonit krooni. Säärane liin võtab toorainelaost detaili, seejärel testib seda sensoritega ja sorteerib valmistoodangu lattu.
Festo müügiinsener Hannes Villo märgib, et protsess, mida võistlejate koostatud mudelid järgivad, jäljendab täpselt kümnete selliste liinide tööd ettevõtetes.
Mehhatroonikute võistluse võitsid poolakad, teised olid Soome noored ja kolmandad tööstushariduskeskuse kolmanda kursuse poisid Siim Liblik ja Siim Savila.
Hetkel kuum