Läti kinnisvaraturg meenutab kahe aasta eest Eestis valitsenud olukorda

Juba viimase paari aasta jooksul on suur hulk Eesti kinnisvara arendajaid pööranud pilgud Läti poole.

Seda võib nimetada ajamasinasse hüppamiseks - Läti olukord meenutab olukorda Eestis umbes 2 aastat tagasi. Eesti arendajatele on Läti tõepoolest suurepärane võimalus kasutada ära oma koduseid kogemusi. Milliseid võimalusi võiks siis Riiast oodata?

Sarnaselt Eestiga on Läti kõige aktiivsem piirkond pealinn ja selle lähialad. Riia ümbruses on viimastel aastatel toimunud tohutult vilgas arendustegevus, millest kõige suurema osa moodustab muidugi elamispinna arendus. Rääkides aga investeerimisest klassikalises mõttes, on turg veel väga noor. Investori jaoks, kes ei oota spekulatiivset kasu ja ei taha võtta arendusriski, on oluline, et turule toodav toode vastaks teatud tingimustele. Tähtis pole mitte üksnes hea asukoht, vaid ka lepingustruktuur, finantseerimistingimused ja rahavoo tagatised.

Viimase aastaga on investorite huvi Baltimaade turu vastu sedavõrd kasvanud, et praktiliselt iga objekt, mis müüki pakutakse, leiab adekvaatse hinna korral investori umbes kuu aja jooksul.

See on toonud keskmised netotootluse tasemed Baltimaade suuremates linnades alla 8% piiri ja seda praktiliselt kõikides turusegmentides. Riias on aga tootlustasemed endiselt umbes 1-1,5% kõrgemad kui Tallinnas ja Vilniuses.

Riiat peetakse Tallinna ja Vilniusega võrreldes endiselt kõrgema riski ja kiirema arenguga piirkonnaks. Samas peab meeles pidama, et tegemist on Balti riikide suurima linnaga ja geograafiliselt keskse asukohaga järjest rohkem integreeruvas Balti majanduskeskkonnas. Seega on perspektiiv tõepoolest hea ja põhjust investeerida ehk enamgi kui teistesse Balti linnadesse.

Tavaliselt tehakse regiooni esimene investeering kaubandus- või büroopinda. Investeerimise mudel on kõige selgem ja likviidsus traditsiooniliselt kõige parem.

Kaubanduspinna poolest on Riia olukord suhteliselt sarnane Tallinna omaga. 2006. a. esimese poole seisuga oli Riias inimese kohta pisut üle 1 m" kaubanduspinda, mida on mõnest Euroopa linnadest mitu korda vähem, kuid Baltikumi madalaimat ostujõudu arvestades on see loomulik. Sama näitaja oli Tallinnas 2006. a. alguses umbes 1,3 m" inimese kohta. Riia elanike ostujõu väga kiire kasvu tõttu võib ennustada, et turul oleks paari aasta jooksul nõudlust umbes 1,5-2 m" jagu inimese kohta, seega oleks selles segmendis kindlasti mõttekas terava pilguga ringi vaadata.

Üksikute toimunud kaubanduspinnatehingute tootlustasemed Riias on 8% ja kõrgemal, mis on investorile kahtlemata atraktiivne.

Büroopinnast on Riias kõige suurem nappus A-klassis - paljuski muidugi seetõttu, et suurem osa linna paremast piirkonnast on UNESCO kaitse all, mis ei võimalda kesklinna laguneva puitarhitektuuriga lähialas praktiliselt midagi arendada.

Seepärast toimub aktiivne arendustegevus kesklinna äärealadel B1- või B+-klassis ja büroopindadest on suur puudus.

Riias on viimase pooleteise aasta jooksul algatatud büroopinna planeeringuid umbes miljoni ruutmeetri ulatuses.

Reaalse ehitusvõimsuse piir on praegu aga ilmselt kuni 50 000 m2 aastas, mis tähendab seda, et suurem osa planeeringutest tehakse spekulatiivse sihiga ja pikemas perspektiivis.

Riia logistiline struktuur hakkab oluliselt muutuma, kui valmivad kavandatavad lõuna- ja põhjasild. Esimest neist ehitatakse juba aktiivselt, sild valmib 2008. a.

See toob kaasa liiklusvoogude ümbersuunamise ja muudab atraktiivseks paljud alad, mis siiani on jäänud suurematest liiklussoontest eemale või olnud raskesti ligipääsetavad.

Seega tasub otsida võimalusi nende uute sõlmede läheduses. Logistika- ja tööstuspindade turg on Riias kõige nõrgem.

Alles sel aastal toodi avalikkuse ette mõned logistikapargid, mis asuvad linna liikluspilti arvestades perspektiivsetes kohtades.

Autor: Ardi Roosimaa