Tudengi bakalaureusetöö võiks olla ettevõte

Majandusarengu tagab noorte ettevõtlikkus. Juba aastaid on Eestis töötute hulk keskkoolilõpetajate seas kõige suurem. Ega ka ülikooli lõpetanud kergesti tööle saa ning kui saavadki, siis tihti mitte oma erialal.

Milles on siis viga? Hariduse mõte on ju see, et pärast kooliteed oma teadmisi tööl käies rakendada saaks. Olulisima põhjusena, miks tööd on raske leida, näen noorte ettevõtlikkuse puudumist. Seepärast ei rakenda nad ka oma teadmisi.

Usun, et meil, noortel, pole puudu ideedest, kuidas oma ettevõtlikkust näidata. Pigem on puudus tõukejõust, mis viiks riski kartuse ees ja aitaks õigele teele asuda. Noori, kellel on oskused oma äri alustamiseks, on rohkem kui neid, kes on oma äriga juba alustanud.

Riigi- ja eraülikoolidel, kes produtseerivad ebaadekvaatselt suurel hulgal ärikorralduse tudengeid, on täita väga oluline roll. Just ülikool võiks olla üks tõukejõud, tehes senisest suuremat koostööd tudengitega, kellel on huvi alustada oma ettevõttega. Teen ettepaneku, et ülikoolid hakkaksid andma tudengitele stipendiume ettevõtete alustamiseks. Stipendium sisaldaks stardikomplektina kõike seda, mida ettevõtte alustamiseks vaja, sealhulgas osamaksu stardikontole.

Äriidee tuleks loomulikult tudengilt endalt, mida ta ka oma bakalaureusetöös tutvustaks. Stipendiumi saajad paneks paika ülikoolis loodav komisjon, kuhu kuuluksid ka asjatundjad väljastpoolt ülikooli. Mõte on raskesti kohaldatav riigiülikoolis, kus mammonat jutu järgi niigi vähe on, aga hõlpsasti rakendatav eraülikoolis.

Õppemaks, mida maksavad eraülikoolis kõik, läheks stipendiumi saanud tudengi ettevõtte stardikontole. Ei usu, et stipendiumi tagamine ülikooli finantskriisi viiks, pigem see just parandaks ülikooli rahalist seisu. Rahast ehk veelgi olulisem on see, et üliõpilaste motivatsioon oma bakalaureusetööd kirjutades suureneks ja seeläbi paraneks ka üldine teadustööde tase ülikoolis.

Tasakaalu teoretiseerimise ja praktiseerimise vahel ülikoolides tooks näidisettevõtete loomine, andes hakkajamatele ärikorraldust õppivatele tudengitele võimaluse ettevõttes töötada. Personal vahetuks iga aasta või poolega, et võimalikult paljudele tudengitele võimalus anda. Toodetud kasum läheks näiteks eelpool pakutud stipendiumite välja andmiseks. Kui noored pole ettevõtlikud, ei tähenda see veel, et nad laisad ja rumalad oleksid. Vaja oleks keskkonda, mis noori tegutsema paneks.

Tudengitele on parimaks väljundiks tudengiorganisatsioonid. Ülikoolide koostöö noorte- ja tudengiorganisatsioonidega tekitaks ideaalse võimaluse pakkuda üliõpilastele teoreetiliste teadmiste kõrvale ka praktilisi teadmisi. Nii pakub AIESEC tudengitele võimalust oma oskusi proovile panna ning tegeleb ettevõtlikkuse teemadega projektide kaudu.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete projekt võimaldab laieneda Ida- ja Kesk-Euroopa turule. Ettevõtlikkust arendab AIESEC ka loengusarja "Klapid eest!" kaudu, kus juba 2002. aastast on asjatundjad tudengitele ettevõtlikkusega seotud teemadel esinemas käinud. 2007. aasta kevadel on AIESEC Eestil au korraldada mitmesajale Ida- ja Kesk-Euroopa delegaadile juhtimiskonverents, mille läbiv teema on ettevõtlikkus.

Kuid mida pole, on tudengiorganisatsioonide tihedam koostöö ülikoolidega. Ülikoolidel on raske üliõpilastele praktikakohti tagada. Siinkohal olekski ideaalne lahendus tudengiorganisatsioonid, kes oma tegevusega praktiseerimisvõimalust pakuvad.