FT: Uus Euroopa ei saa endale euro edasilükkamist lubada

09. oktoober 2006, 11:17

Enam kui kahe aasta eest Euroopa Liitu
astunud Kesk-Euroopa riikide majandusliku mootori seiskumise oluline põhjus
seisneb mõne sealse valitsuse vastuseisus eurotsooniga ühinemise suhtes,
kirjutas Financial Times.

Kesk-Euroopa poliitika suur vale on see, et hea elu on väljaspool eurotsooni, kuid samal ajal olles Euroopa Liidu sees.

Euroopa liidu 10 uut liikmesriiki on nautinud alates 1990ndatest hämmastavat majanduslikku arengut, mis lõppes umbes samal ajal, kui ühineti Euroopa liiduga aastal 2004. Majanduskasvu näitajad on olnud seni head ja mõnel juhul isegi muljetavaldavad. Samas mõne riigi puhul toimub majanduskasv stabiilsuse arvelt.


Lars Christensen Danske pangast ütles, et Ungari eelarvedefitsiit jõuab 11,3%-ni sisemajanduse kogutoodangust selle aasta lõpul. Poolale ennustatakse natuke paremat seisu: SKP kasvab 5,4% ja eelarvedefitsiidi kasv on 3% SKP-st. Samas on Poolal mitmeid poliitilisi riske, mis võivad muunduda majanduslikuks ebastabiilsuseks.


Ungari majandus näitab juba praegu ebastabiilsuse märke. Defitsiidi kuhjumine aastatel 2000-2004 avaldus kinnisvaralaenude intresside tagastamise vormis. Ungarlased on sellest ajast eelistanud võtta kinnisvaralaene välisvaluutas: peamiselt Šveitsi frankides ja eurodes.
Ungari kinnisvaramull, miinuses riigieelarve ja jooksevkonto defitsiit teevad Ungarist viitsütikuga pommi.

Poola tundub olevat paremas olukorras ja Poolal pole kindlasti probleeme välisrahas võetud kinnisvaralaenudega. Samas välimus võib olla petlik. Poolal peaks olema palju väiksem eelarve ja Poola on poliitiliselt ebastabiilsem.


Kesk-Euroopa majandusliku mootori seiskumise oluline põhjus seisneb mõne sealse valitsuse - k.a Ungari, Poola ja ka Tšehhi - vastuseisus eurotsooniga ühinemise suhtes. See ei kehti kõigi riikide suhtes: Sloveenia kavatseb liituda euroga järgmisel aastal. Leedu soovis samuti liituda ühisrahaga, kuid sel aastal ei saanud selleks veel luba.
Need riigid, kes puiklevad eurotsooniga liitumise eest, on põhjuseks toonud asjaolu, et nad vajavad veel lisaaega üleminekuks. Kesk-Euroopa riigid peaksid järgima Itaalia ja Hispaania näidet 1990ndatel. Mõlemad riigid tegid eurole ülemineku enda jaoks peamise prioriteedi.


Muidugi on näiteid riikidest, mis saavad hästi hakkama väljaspool eurotsooni: Suurbritannia, Rootsi ja Taani. Samas kui globaalne finantsturg satub kriisi, siis antud juhul kannataksid just Poola ja Ungari, mitte Suurbritannia. Kesk-Euroopa poliitika suur vale on see, et hea elu on väljaspool eurotsooni, kuid samal ajal olles Euroopa Liidu sees.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. October 2006, 18:43
Otsi:

Ava täpsem otsing