Ametnike korterite all kinni miljoneid

Hoolimata riigikontrolöri Mihkel Oviiri soovitustest korterid maha müüa on mõne ametnikuga leping sõlmitud veel eelmisel aastal. Kortereid kasutavad eeskätt riigiametite sekretärid, spetsialistid ja nõunikud.

Riigil tegelikult puudub täpne ülevaade enda valduses olevatest korteritest. Riigikontroll tuvastas mullu, et riigivara registri aruanne, mis on ainus ülevaade riigi varast, on puudulik ja vigane. Olukord pole parem ka täna. Osa üürnike nimesid puudub, vigased on lepinguajad.

Arvestades Lasnamäe korterite 20 000kroonist ruutmeetrihinda, teeniks riik ainuüksi haridusministeeriumi Raadiku tänav 23 majas oleva 30 ministeeriumi korteri müügiga ligi 30 miljonit krooni. Riigikogu kantselei kaheksa Mustamäel ja Kristiines asuvat korterit maksaksid kokku vähemalt 7 miljonit krooni.

Riigikontrolli hinnangul peaks riik endale jätma ainult need korterid, mida on tõesti vaja - näiteks korterid, mis on seaduse järgi ette nähtud kaitseväelastele või piirivalvuritele. "Korterid, mida ei ole vaja, tuleb maha müüa või anda üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Riigikontroll peab vajalikuks, et aastaks 2010 oleks riigil tõesti ainult need korterid, hooned ja see maa, mis on vajalik riigivõimu teostamiseks. Valitsus on selle mõttega päri," kinnitas riigikontroll Äripäevale.

Justiitsministeeriumi valduses on viis Lasnamäel asuvat korterit, kuid vaid kahe korteri üürnikud - vanglate asekantsler Priit Kama ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Einar Hillep - töötavad ministeeriumis. Üks korter on müügis, ülejäänutes elavad 2002. aastal ministeeriumist koondatud endine õigusloome metoodika osakonna juhataja Raigo Sõlg ja sisekaitseakadeemia kohtuametnike õppetooli juhataja Rein Tiivel. Justiitsministeeriumi ametnikud maksavad elamise eest kuus 6 krooni ruutmeetri eest, samas on turuhind Lasnamäel 70-80 krooni ruutmeeter.

"Üürilepingud on sõlmitud ajal, mil tööandja eluruumide võimaldamine oli ette nähtud seadusega. Korterid anti isikutele, kes seda taotlesid ning kelle taotlus oli põhjendatud," teatas justiitsministeerium.

Riigikogu kantselei töötajate kasutuses on kokku kaheksa korterit. Nendes elavad näiteks lapsehoolduspuhkusel olev personaliosakonna sekretär Heret Kannastik ja referent Kairi Schütz. Riigikantseleil on kaks korterit, mis asuvad Pärnu maanteel ja Lastekodu tänaval. Pärnu maantee üürnik tasub 1188 krooni kuus, lisaks kommunaalteenused, ja Lastekodu tänava üürnik ainult kommunaalteenused.

Neli korterit on kaitseministeeriumi käes, kuid ministeerium neis elavate ametnike nimesid ega korterite aadresse isikuandmete kaitsele viidates ei avalda. Üür on kõigile 5 krooni ruutmeeter, lisaks tuleb endal tasuda kommunaalkulud.

Kaitseministeeriumi kinnitusel on nad likvideerinud või üle andnud suurema osa oma valduses olnud ametikorteritest. Mõned aastad tagasi oli neid ligikaudu 28.

Sotsiaalministeeriumil on alles jäänud kaks korterit, mis on kaasomandis eraomanikuga. Ministeerium neid ei kasuta. Kui korterid muudetakse kinnistuks, siis need võõrandatakse. "Nende korterite üürnikel sotsiaalministeeriumiga ega ka ühegi allasutusega tööalast suhet pole. Samuti mitte kaasomanikul, temale tagastati vara omandireformi käigus," teatas sotsiaalministeerium.

Välisministeeriumi valduses on üks korter Tallinnas Järveotsa teel, kus ei ela kedagi.

Haridus- ja teadusministeerium koondas selle aasta alguses kõik Raadiku 23 korterid oma bilanssi ning hakkab lähipäevil otsima müügi korraldajat. Korterid müüakse enampakkumise teel 2007. aastal. Praegu on üürimäär 25 krooni ruutmeeter. Riigikontrolli auditist selgus, et tegelikult on ministeeriumi valitsemisalal kokku 259 korterit, 6 elamu osa ja 15 elamut.

Majandus- ja kommunikat-siooniministeeriumist öeldi, et nemad ei kasuta ühtegi riigile kuuluvat korterit. "Ministeerium ei majuta alaliselt kuskil ühtegi ametnikku, lähetuste puhul kasutatakse hotelle," öeldi ministeeriumist.

Rahandusministeeriumi haldusalas on viis korterit ning need on maksu- ja tolliameti kasutuses. Korterid asuvad Pärnus, kaks Kuressaares, Orissaares ja Narvas. Ministeeriumi teatel üüri nende elanikud ei maksa, küll aga tasuvad nad kommunaalmakseid.

Ülejäänud ministeeriumid kortereid ei oma.

Riigi Kinnisvara ASist (RKAS) öeldi, et neil puudub selles küsimuses seisukoha võtmiseks piisav informatsioon. "Küll aga oleme valmis otsima lahendusi, kui riik peab vajalikuks määrata RKASi antud küsimusega tegelema," teatas RKAS.

Mitmed riigi korterites elavad ametnikud ärritusid, kui Äripäev neilt riigikorteris elamise kohta küsis. Mõned ei lausunud sõnagi, oli neid, kes palusid oma nime mitte avaldada.

"Osa Teie poolt minule esitatud küsimustest on väljunud hea maitse piiridest, puudutades minu eraelu," ütles Riigikogu kantselei juriidilise osakonna nõunik Andres Kulu. Kulu üürib korterit riigivara registri andmetel 1997. aastast. Ta ütleb, et esitas korteri saamiseks taotluse, mis rahuldati. "Minu poolt Riigikogu kantseleiga sõlmitud tööandja eluruumi üürileping on tähtajatu. Tasun Riigikogu kantseleile eluruumi kasutamise eest üüri 15 krooni ruutmeetri kohta kuus," ütles Kulu.

Riigikogu kantselei dokumendi- ja asjaajamistalituse referent Kairi Schütz, kes elab 22,5ruutmeetrises korteris Tallinnas Kotka tänaval, soostus alguses Äripäevaga vestlema, kuid päev hiljem võttis Schütz toimetusega ühendust ja palus oma nime artiklis mitte kasutada, tuues selleks isiklikud põhjused.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse andmekogude osakonna juhataja Margus Kärner elab haridusministeeriumi korteris Lasnamäel Raadiku tänav 23 majas. Kinnistusregistri järgi on tema nimel ka korter Sakus Tiigi tänaval.

"Aga miks te ei küsi seda haridusministeeriumist? Esikaane lugu iga poole aasta tagant kulub ikka ära, jah? Millestki muust kirjutada pole või?" ärritus Kärner Äripäeva küsimuste peale.

Ajakirjaniku põhjendusele, et riigi korteri elanikuna on tal küsimustele vastamiseks ka moraalne kohustus, vastas Kärner: "Mul on moraalne kohustus korteri omaniku ees, mitte neljanda võimu ees. Ma ei leia põhjust sellel teemal diskuteerida, aitäh teile," katkestas Kärner kõne.

Kaheksa aastat on haridusministeeriumi Raadiku tänava korteris elanud Kumu peainsener Tõnu Kaldre. Järgmisel aastal plaanib ministeerium korterid müüa.

"Nüüd elan ja ootan, mis minust saab. Ootan, millal mind kuuse alla tõstetakse," lausus Kaldre. Ta selgitas, et on saanud topelt nöökida. Ta oli sundüürnik, mistõttu sai seaduse järgi elamispinna. Elades tööandja ruumides, polnud tal võimalust seda erastada.

"Ega mina pole süüdi, et mulle erastamise võimalust ei antud. Hetkel aga lahendust pole. Kunagi oli selle korteri väärtus 150 000 krooni, nüüd 650 000. Ma olen 60aastane, abikaasa samamoodi, ja pangad enam mulle laenu korteri ostmiseks ei anna," ütles Kaldre.

Endine haridusministeeriumi üldhariduse osakonna peaekspert, nüüd Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi logopeed Aili Keres ei oska kohe öeldagi, mis aastast ta riigi korteris elab. "Oh, kaheksakümmend, ei, üheksakümmend, mul ei tulegi praegu meelde," ütleb Keres. "Olin sundüürnik ja selle tõttu ma selle pinna sain. Ma ei tea, kas saan selle nüüd välja osta. Eks ma ikka üritan oma elamispinda leida, aga kõik jääb raha taha."