Lubame klaasikese, aga üle selle olgu asi karm

Äripäev toetab justiitsministri ideed lubada istuda autorooli 0,5 promilliga ning karistada senisest karmimalt suurema joobega sõitjaid. Meie ettepanekut toetab nii statistika kui ka teiste Euroopa riikide praktika.

Esimene vastuväide 0,5promillistele autojuhtidele on muidugi küsimus, kas mitte juba väiksest alkoholikogusest ei piisa, et juht muutuks ohtlikuks.

Nädala eest Eesti Kuriteoennetuse Nõukogu istungil tutvustatud uuringu kohaselt toimus 2005. aastal joobes juhtide osalusel 18% inimkannatustega liiklusõnnetustest. Kuid samas leidis uuring, et neli viiendikku hukkunud mootorsõidukijuhtidest oli joobes 1,5 promilli või enam.

Uuringu tulemused toetavad seega täpselt Äripäeva seisukohta: alkohol on küll paljude õnnetuste põhjustajaks, kuid risk tõuseb järsult suurte alkoholikoguste juures. Karmimad karistused alkoholiga liialdajatele võiksid hoida inimelusid, samas kui madal alkoholikogus veres võiks olla lubatud.

Nii käitub näiteks Soome, mis lubab küll sama 0,5promillist joovet, kuid need juhid, kel leitakse keres sellest rohkem alkoholi, arreteeritakse kohapeal. Meil karistatakse praegu kõiki joobes sõidukijuhte ühe mõõdupuuga, hoolimata joobeastmest.

Ka Euroopa transporditurvalisuse nõukogu on kinnitanud, et kõrgeim lubatav piirmäär peaks olema kogu Euroopa Liidus 0,5 promilli. Nõukogu ei nõua kuiva liiklusseadust, vaid teeb tööd selle nimel, et 0,5 promillist rohkem lubavad riigid (neid on praegu neli) langetaksid oma lubatud piirmäära. Sama on soovitanud ka Euroopa Komisjon.

Rein Lang märkis eelmisel nädalal välja saadetud pressiteates, et ka Riigikohus on oma otsusega kinnitanud, et kuni 0,5 promilli alkoholi veres loetakse mitte joobeks, vaid alkoholi tarvitamise tunnuseks, millel pole mingit seost isiku füüsilise seisundiga, mis oleks takistuseks auto juhtimisele.

Eesti on oma kuiva liiklusseadusega Euroopas üsna karm. Enamik Euroopa riike lubab veres just 0,5promillist alkoholikogust, neli liikmesmaad lubad rooli istuda ka 0,8 promilliga. Meiega sarnane 0,2promilline piirang on kehtestatud veel Rootsis ja Poolas, kolmes uues liikmesriigis (Slovakkias, Tšehhis ja Ungaris) kehtib nulltolerants. Kusjuures, kui vaadata surmaga lõppenud liiklusõnnetuste statistikat miljoni inimese kohta, siis kahes neist - Tšehhis ja Ungaris - on need Küprose kõrval uutest liikmesriikidest ainsana viimastel aastatel suurenenud (Euroopa transporditurvalisuse nõukogu andmetel).

Lõpuks: riiklik karistuspoliitika peab vaatama, et karistus vastaks kuriteole. On õiguspõhimõtetega kooskõlas, et kõrgema joobeastme eest järgneb karmim karistus. Justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul võiks edaspidi lugeda kuriteoks ka esmakordse joobes autojuhtimise, kui joobeaste ületab näiteks 1,2 promilli taseme.

Samas võiks korduv kerges, kuni 0,8-promillises joobes juhtimine olla karistatav väärteona, mis võimaldab väikese riskiga juhtumite korral menetlust lihtsustada. Korduva keskmises või raskes joobes juhtimise puhul on juhiloa äravõtmine kavas muuta vältimatuks.

Täpsed määrad tulevad alles arutlusele, kuid üldise diferentseerimise mõttega on Äripäev igatahes nõus.

Autor: ÄP